Egipt (arab.: مصر Misr, sijaline masri-pagin Masr, kopt.: Ⲭⲏⲙⲓ [kʰēmi]), oficialižikš — Egiptan Arabine Tazovaldkund (arab.: جمهورية مصر العربية Džumhurijat Misr Al Arabija), om valdkund Pohjoižen Afrikan päivnouzmas. Mugažo azijalaine Sinai-pol'sar' mülüb sihe. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Kair.

Egiptan Arabine Tazovaldkund
جمهورية مصر العربية
(Džumhurijat Misr Al Arabija)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Kair
Eläjiden lugu (2018) 99,413,317[1] ristitud
Pind 1,001,450 km²
Egiptan Arabine Tazovaldkund جمهورية مصر العربية (Džumhurijat Misr Al Arabija)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Abdul Fattah Halil As Sisi
Päministr Mustafa Madbuli
Religii islam
Valüt egiptan funt (EGP)
Internet-domen .eg
Telefonkod +20
Aigvö UTC+2

Egipt om Afrikan koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Nigerijan i Efiopijan jäl'ghe).

Istorii vajehta

Egipt om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas, šingotihe vodespäi 3150 edel m.e. kuti Amuine Egipt. Grekalaine Ptolemein dinastii ohjasti Egiptan mail vll 305−30 EME. Oli Amuižen Riman palaks vll 30 e.m.e. — 395 m.e.. Mülüi Vizantijan imperijha vll 395−645. Vll 645−1171 Egipt oli Araban halifatan mülündas i eli arabizacijas läbi. Vll 1517−1914 Ottomanan imperijan paša:d ohjastihe Egiptal.

Vn 1922 28. päiväl uhokud Egipt tedištoiti ičeze ripmatomudes Britanižes imperijaspäi. Vll 1958−1961 ühthine valdkund oli Sirijanke — Ühtenzoittud Araban Tazovaldkund.

Vn 2013 3. päiväl heinkud sodakukerduz tegihe Egiptas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (arab.: دستور Dustur) oli olmas vspäi 1923. Jäl'gmäine Konstitucii[2] om üks'toštkümnenz' lugul ripmatomuden samižen jäl'ghe, vn 2012 päkäskusen revizii i om vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 2014 14.-15. päivil vilukud, sen vn 2019 versii om väges.

Geografijan andmused vajehta

 
Egiptan topografine kart.

Valdkund röunatab Izrailinke (röunan piduz — 208 km) da Palestinanke (sen Gazan Sektoranke) (13 km)pohjoižpäivnouzmas, Sudananke suves (1276 km), Livijanke päivlaskmas (1115 km). Ühthine röunoiden piduz om 2612 km.

Egiptan pohjoižed randad lainištab Keskmeri, päivnouzmaižed randad — Rusked meri (siš om meriröunoid Iordanijanke da Saudan Arabijanke). Kaik randanpird om 2450 km pitte. Molembad mered ühtenzoittas ratud Suecan kanalal. Se om mail'man kaikiš järedamb ratud kanal, om olmas vspäi 1869.

Egipt om letkesižiden rahvahatomiden maiden valdkund, ned ottas 96% territorijad. Nil-jogi jokseb kaiken valdkundan kal't suvespäi pohjoižhe. Nilan alangišt da del't levinedas valdkundan territorijan 4 procental, ani kaik ristitišt eläb siš. Kaikiš korktemb čokkoim om Pühän Ekaterinan mägi (Sinaiš), 2629 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Kattar-alang, 133 metrad meren pindan al.

Londuseližed pävarad — kivivoi, londuseline gaz, fosfatad, metallad (raudkivend, hahktin, cink, marganc, harvad mametallad), toižed varad — sauvondgips, azbest, tal'k, keitandsol.

Tobmuz vajehta

 
Abdin-pert'kulu om Egiptan prezidentan radsija da üks' sijadusišpäi Kairas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس Rajijs), kaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om nell' vot i om oiktust valitas tošti. Prezident paneb päministrad radsijha.

Parlament om üks'kodine, no edel 2014 vot kaks'kodine Nacionaline suim oli olmas üläkodinke (Šura-nevondkund, arab. Medžlis Aš Šura, mülüti 264 ezitajad) i alakodinke (Rahvahan suim, kogoni 518 ristituspäi), pästtihe parlamentad radmaspäi vn 2013 5. päiväl heinkud sodakukerdusen rezul'tataks. Nügüd' parlament om Ezitajiden Suim (arab.: مجلس النواب Medžlis Al Nuvab) 596 ühtnijanke, rahvaz valičeb heid videks vodeks, prezident paneb radsijha 28 ühtnijad.

Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2018 26.-28. päivil keväz'kud. Abdul Fattah Halil As Sisi sai valičendoil 97,08% änid (vl 2014 — 96,91%) da radab prezidentan vs 2014 kezakun 8. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Parlamentan alakodin ühtnijoiden valičendad uden konstitucijan mödhe oliba vn 2015 2. päiväl tal'vkud. Mustafa Madbuli om pandud päministran radsijha da radab vs 2018 kezakun 14. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand vajehta

   Kacu kirjutuz: Egiptan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Egipt jagase 27 agjaks (vai muhafaz:aks)[3]. Vl 2013 muhafazad alajagasoiš 351 municipalitetaks, sidä kesken 177 kism:ad (lidnrajonad), 162 markaz:ad (külärajonad), 9 ut lidnad i 3 territorijad policijan ohjandusen al. Sen ližaks, om territorijoid municipalitetoita 20 agjas 27:späi.

Eläjad vajehta

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 86 895 099 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2006): egiptalaižed — 99,7%, toižed rahvahad — 0,3%.

Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 90% — islamanuskojad, 9% — koptalaižed hristanuskojad, toižed hristanuskojad — 1%.[4]

Egiptan järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kair, Aleksandrii, Giz, Šubr El' Heim, Port Said, Suec. Lidnalaižiden pala om 42,8% (2020).

Rahvahanižanduz vajehta

Egiptan päeksport om kivivoi (22%), söndtavarad (fruktad, vinmarj, ris, kartohk, sahar, sagud — kaik läz 15%), londuseline gaz (11%), metallad (raud, vas'k, alüminii — läz 10%), sobad da kourad dai puvill (10%), himižen tegimišton produkcii (10%), toine eksport — optine kabel', tualetbumag.

Turizm om valdkundan znamasine sarak.

Praznikad vajehta

Nened valdkundaližed praznikad oma lebupäivikš Egiptas.

Egiptan praznikad-lebupäiväd
Kunpäiv Vepsän nimi Sijaline nimi Kommentarijad
7. viluku Raštvad عيد الميلاد المجيد
eid almilad almadžid
Praznuitas Sündun Raštvoid koptan kalendarin mödhe
25. viluku Vn 2011 Egiptan revolücijan päiv i Rahvahaline policijan päiv (Egipt) عيد ثورة 25 يناير
i عيد الشرطة
eid tavrat 25 janajir i eid alšurta
Oigetas protestoiden augotišt Hosni Mubarakan 30-vottušt ohjastust vaste. Policijan oficeroiden borcuindan voz'päiv Suren Britanijan tobmut vaste kolonialižen eran lopus vl 1952
sulaku / semendku, ezmärg ortodoksižen Äipäivän jäl'ghe Šam En-Nassim شم النسيم
šuma alnasim
2019: 29. sulakud, 2020: 20. sulakud
25. sulaku Sinain päzutandan päiv عيد تحرير سيناء
eid tahrir saina'
Oigetas Izrailin sodavägiden lähtendad Sinai-pol'sarespäi vl 1982
1. semendku Radon päiv عيد العمال
eid aleummal
semendku / sulaku (lähižil vozil) Id al'-Fitr عيد الفطر المبارك
eid alfatar almubarak
Ramadan-kun pühän lopindan oigenduz 1. päiväl šavval'-kud, 3 päiväd hätkte. 2019: 4. vai 5. kezakud, 2020: 24. semendkud (varastadas)
30. kezaku 30. kezakun päiv عيد ثورة 30 يونيو
eid tavrat 30 juniu
Vn 2013 kezakun Egiptan protestoiden muštoks
23. heinku Revolücijan päiv (Egipt) عيد ثورة 23 يوليو
eid tavrat 23 juliu
Oigetas vn 1952 Egiptan revolücijad, mitte vei ripmatomuden tedištoitandannoks
heinku / kezaku (lähižil vozil) Id al'-Adha عيد الأضحى المبارك
eid aladha almubarak
Andaks tomižen pühänikan oigenduz hadžan (pühämatkan Mekkhasai) lopindan jäl'ghe 10.-13. päivil zil'-hidža-kud, 4 päiväd hätkte. Znamoitas 70 päiväs päliči Id al'-Fitr-pühänikan jäl'ghe. 2019: 11/12. elokud, 2020: 30/31. heinkud, 2021: 20. heinkud
eloku / heinku (lähižil vozil) Islaman Uz' Voz' عيد رأس السنة الهجرية
eid ras alsanat alhidžaria
2019: 1. sügüz'kud (1441nz' voz'), 2020: 20. elokud (1442. voz'). Islaman voz' om 10..12 päiväd lühüdamb mi hristanuskondan voz'
6. reduku Azektud vägiden päiv عيد القوات المسلحة
eid alkuvvat almusalaha
Znamoitas Suecan kanalan forsiruindad Egiptan armijal vn 1973 redukus
reduku / sügüz'ku (lähižil vozil) Mavlid المولد النبوي الشريف
almuld alnubaviu alšarif
Muhammed-endustajan sündundpäiv sunnitoiden lugustusiden mödhe. 2019: 10. kül'mkud

Homaičendad vajehta

  1. Egiptan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Egiptan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Egiptan muhafazoiden pind da ristitišt (2011, 1. heinku). — Capmas.gov.eg.
  4. Betty Jane Bailey. Who are the Christians in the Middle East? ISBN 978-0-8028-1020-5.

Irdkosketused vajehta

Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
 
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.