Avaita pämenü

Kot d'Ivuar, täuz' oficialine nimituz — Kot d'Ivuaran Tazovaldkund (franc. République de Côte d'Ivoire), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randal. Edel 1986 vot Kot d'Ivuaran nimitihe Elefantanlun Randan Tazovaldkund:aks. Pälidn om Jamusukro.

Kot d'Ivuaran Tazovaldkund
République de Côte d'Ivoire
 Flag
Flag of Côte d'Ivoire.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Ivory Coast.svg
Pälidn Jamusukro
Eläjiden lugu (2013) 23 919 000[1] ristitud
Pind 322 463[2] km²
Kot d'Ivuaran Tazovaldkund République de Côte d'Ivoire
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Alassan Uattara
Päministr Daniel' Kablan Dunkan
Religii islam, hristanuskond, paganuz, ateizm
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .ci
Telefonkod +225
Aigvö UTC+0

IstoriiRedaktiruida

Vn 1960 7. päiväl elokud Kot d'Ivuar tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Voziš 2002−2007 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2000 kezan aigan.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Kot d'Ivuaran topografine kart.

Kot d'Ivuar om mavaldkundröunoiš Liberijanke (röunan piduz — 716 km) da Gvinejanke (610 km) päivlaskmas, Malinke (532 km) da Burkina Fasonke (584 km) pohjoižes, Gananke päivnouzmas (668 km). Ühthine röunoiden piduz — 3110 km. Randanpird om 515 km.

Reljef om tazo, pohjoižes om platoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mont Nimba-mägi, 1752 m valdmeren pindan päl.

Kaikiš pidembad joged oma Sasandr, Bandam da Komoe. Kaik ned oma kos'kekahad da kožudas laivoiden ujumha ei edemba mi 65 km mererandpolelpäi.

Klimat om ekvatorialine suves da subekvatorialine pohjoižemb. Suves om tropižid mecoid, savannad enambištudas man pohjoižes da keskuses. Vihmoiden sezonan aigan paneb sadegid 1100 mm pohjoižes da 5000 mm suves.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (mangankivend, raudkivend, kobal't, boksitad, vas'k, kuld, nikel', tantal).

TobmuzRedaktiruida

 
Kot d'Ivuaran parlamentan pert' Jamusukros.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, hän om armijan päkäsknik da paneb päministrad radsijha, hänele sab säta käskusid. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks. Varaprezident om Nacionaližen Suiman pämez'.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale). Kaik rahvaz valičeb sen 225 ühtnijoid videks vodeks üks'mandatižiš valičemižümbrikoiš.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2010 28. päiväl kül'mkud. Prezidentad valitihe järgenduseližen kerdan vl 2011 tal'vkun 4. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Kot d'Ivuaran administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2011 Kot d'Ivuaras om 14 ümbrikod, 2 niišpäi oma avtonomižed lidnad. Toižed 12 ümbrikod alajagasoiš 31 agjaha (regionha), agjad — 95 departamentha. Departamentad alajagasoiš 495 subprefekturha.

EläjadRedaktiruida

Kot d'Ivuaras elädas iberijalaižed.

Kot d'Ivuaran kaikiš suremb lidn da ižandusen pälidn om Abidžan. Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Buake, Daloa, Jamusukro (pälidn), Korogo.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 Kot d'Ivuaran päeksport oli kakao (33%), kivivoi (17%); toine eksport — kofe, pumaterialad, puvill, parfümerii, cement, bananad, ananasad, kala, pal'mvoi.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida