Kair

Kair (arab.: القاهرة‎‎ El'-Kāhira — «vägestusekaz», sijaline virkand [el.qɑ(ː)ˈheɾɑ]), om Egiptan pälidn, sen kaikiš suremb lidn-agj da kahtenz' lidn Afrikas eläjiden lugun mödhe (Lagosan jäl'ghe). Kaikiš järedamb arabankel'ne lidn mail'mas.

Kair
القاهرة‎‎ (El'-Kāhira)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Egipt
Eläjiden lugu (2018)	10,100,166 ristitud
Pind	528 km²
Pämez'	Haled Abdel Aal (sügüz'ku 2018—)
Telefonkod	+20−2
Aigvö	UTC+2

Suren Kairan sijaduz Nilan del'tan augotišes, nägu Man kaimdajaspäi vl 2004 vai sen aigemba

Sur' Kair om turizman järed keskuz.

Istorii

Ezmäine johtutez lidnas om datiruidud vl 969. Vl 1347 mustmoran pošav tegihe lidnas.

Vspäi 1854 Aleksandrii om ühtenzoittud Kairanke raudtel. Se om ezmäine raudte Afrikas.

Kair sädab Egiptan kogosüdäiproduktad kaht ühesandest. Lidn om järedaks avtoiden da likkuimiden tegijaks.

Geografijan andmused

Kairan agjan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Kair sijadase Egiptan pohjoižes. Lidn seižub Nil-jogen molembil randoil, edel sen suhištod mödvedhe. Matkad Keskmeren randhasai om 165 km pohjoižhe orhal.

Klimat om subtropine kuiv tropižen röunal, päivoikaz, sulakus-sügüz'kus eriližešti (ul'traruskedsinižen sädegoičendan indeks om 9..11,5). Voden keskmäine lämuz om +22,5 C°, kezakun-elokun +28,2..+29,2 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15,9 C°. Ekstremumad oma +1,2 C° (viluku) i +47,8 C° (semendku). Kezaaigan minimum om +16 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum +34,2 C° (uhoku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 25 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (3..6 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 46..54 % röunoiš uhokus-kezakus, 58..61 % heinkus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan i sen rajoniden röunad (2020)

Kair om ühtennimižen muhafaz:an keskuz da üks'jäine lidn. Se jagase 46 nimitadud policiirajonaks (kism:aks). Municipalitetan sauvuz (se-žo valdoičijan Nacionaližen Demokratižen partijan päfater) paloi lophu revolücijan aigan vn 2011 uhokus.

Edeline lidnan pämez' (gubernator) om Atef Abd El' Hamid (radoi vspäi 2016).

Eläjad

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 10 230 350 eläjad. Lidnas lugetas Egiptan eläjiden ühesandest. Vl 2018 Suren Kairan aglomeracijas elihe 22 183 000 ristitud 2734 km² pindal, se ristitist oli kaikis suremb (vl 2011 oli 16,9 mln elajid). Valdkundan koumanz' ristitištol Giz-lidn om sijatud suvipäivlaskmpolehe.

Znamasižed üläopendusen aluzkundad oma valdkundaližed Ain-Šams-universitet (alusenpanend 1950, kaks'kümne fakul'tetad, 156 tuh. üläopenikoid 2022/23-openduzvodel) i islaman Universitet al'-Azhar (alusenpanend 988, ühesa fakul'tetad). Äi universitetoid ratas aglomeracijan lidnoiš, niiden kesken Kairan universitet Gizas.

Transport

Lidnan elektroraudtetransportan kart (2024)

Avtobusad, metropoliten, jonused, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vl 1987 avaitihe metron ezmäižen jonon, se om ezmäine Afrikas alusenpanendan aigan mödhe (vn 2024 semendkuspäi 84 stancijad ratas koumel jonol, 106,8 km raudted). Metropolitenan nellänz' jono om sauvomižes vll 2024−2028. Monorel'san kaks' jonod Udhe Kairha oma sauvomižes mugažo i lindäs avaitud vl 2025.

Rahvahidenkeskeine civiline Kairan lendimport (Maṭār El Qāhira El Dawli, CAI / HECA, 14,7 mln passažiroid vl 2012) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Se om kaikiš suremb valdkundas, nellänke lendahtamižsarganke.

Galerei

• 
  Kairan lidnuz (2015)
• 
  Ibn Tulunan mečet' (876−879), vn 1986 nägu
• 
  National Bank of Egypt vl 2020
• 
  Egiptan raudteiden ohjandusen sauvuz vl 2011
• 
  Ain-Šams-universitetan farmaceftine fakul'tet (2011)
• 
  Kairan oper (2010)
• 
  Kairan rahvahidenkeskeine lendimport vl 2008

Sebruzlidnad

Kairal om koumetoštkümne sebruzlidnad:

Ispanii Barselon, Ispanii (vspäi 1993) Saksanma Frankfurt Mainal, Saksanma (1979) AÜV Hjuston, Tehas, AÜV (1988) Vaugedvenäma Minsk, Vaugedvenäma (1998) AÜV Nju Jork, AÜV (1982) Kanad Ottav, Kanad (1989) Francii Pariž, Francii (1985)

Kitai Pekin, Kitai (1990) Korejan Tazovaldkund Seul, Suvikorei (1997) Kitai Sian', Kitai (1997) Turkanma Stambul, Turkanma (1988) Saksanma Štuttgart, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1979) Japonii Tokio, Japonii (1990)

Irdkosketused

• Lidnan oficialine portal (cairo.gov.eg). (arab.) (angl.)