Araban Ühtenzoittud Emiratad

arabine valdkund Persijan lahtan randal

Araban Ühtenzoittud Emiratad (lühenduz: AÜE) vai Araban Ühtenzoittud Valdkundad (arab.: الإمارات العربية المتحدة Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida) om valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Pälidn om Abu Dabi.

Araban Ühtenzoittud Emiratad
الإمارات العربية المتحدة
(Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Abu Dabi
Eläjiden lugu (2018) 9,701,315[1] ristitud
Pind 83,600 km²
Araban Ühtenzoittud Emiratad الإمارات العربية المتحدة (Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Halifa ibn Zaid al'-Nahajan
Päministr Mohammed ibn Rašid al'-Maktum
Religii islam
Valüt Araban Ühtenzoittud Emiratoiden dirham (Dh) (AED)
Internet-domen .ae, امارات.
Telefonkod +971
Aigvö UTC+4

Istorii

vajehta

Vn 1971 2. päiväl tal'vkud AÜE tedištoitihe ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Voziden 1974−1975 krizisan aigan ližaduihe kivivoin arvoid, i se abuti udele valdkundale šingotadas.

Valdkundan Konstitucii[2] om vahvištadud vl 1971, toihe kohendusid sihe kahesa kerdad, nügüd' vn 2009 versii om väges.

Geografijan andmused

vajehta
 
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden topografine kart.

AÜE oma mavaldkundröunoiš Omananke päivnouzmas (röunan piduz — 609 km), Saudan Arabijanke suves da päivlaskmas (457 km). Ühthine röun kuivmadme — 1066 km. Om meriröunoid Kataranke päivlaskmas da Irananke pohjoižes. AÜE:oiden pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Ühthine randanpird — 1318 km.

Reljef om tazo, Rub El' Hali-letetazangišt otab territorijan tobmad palad. Ei ole olmas jogid, saum vezid om läz nol' procentad (0,2 km²). Mäged seištas pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Jibir-mägi (1527 m). Kaik flor om ištutadud mägirajonan irdpolel.

Klimat om tropine letetazangišton, räk kuiv vodes läbi. Paneb sadegid 100 millimetrhasai vodes, voib olda kül'mkuspäi semendkuhusai. Halad oleskeldas lujas harvoin, tal'vkun-uhokun päivän lämuz om +20..+30 C°. Letetorokad oleldas.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz, toižed varad — letked, keitandsol.

Politine sistem

vajehta

Ohjandusen form om federativine absolütine monarhii. Valdkundan pä om kollegialine organ — Ühtištusen Ülänevondkund. Emiratoiden pämehed oma sen ühtnijoikš (7 mest). Kivivoin varoiden suruz märičeb emiratoiden politižen valatoitusen. Abu Dabin emir radab prezidentan, Dubain emir — päministran. Prezident paneb päministrad radsijha.

Parlament om üks'kodine Federaline Nacionaline Nevondkund (arab.: المجلس الوطني الإتحادي‎ al'-Madžlis al'-Vatani al'-Ittihadi) 40 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen 20 ühtnijad videks vodeks, valičijoiden kollegii änestab toižid kahtkümned.

Radonoigendai tobmuz om Ministrišt (Ministriden Nevondkund, arab.: مجلس الوزراء‎ Madžlis Alvuzara).

Araban Ühtenzoittud Valdkundoiden prezident om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan vs 2004 kül'mkun 3. päiväspäi. Päministr om Mohammed ibn Rašid al'-Maktum vs 2006 vilukun 5. päiväspäi. Federaližen Nacionaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 3. päiväl redukud.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Araban Ühtenzoittud Emiratoiden administrativiž-territorialine jagand.

AÜE jagasoiš seičemeks nimitadud pälidnoiden mödhe emirataks (arab.: إمارات imarat, üks'lugu — إمارة imara): Abu Dabi (85% territorijad), Adžman, Dubai (kaikiš suremb ristitišton mödhe), El' Fudžair, Ras El' Haim, Šardž, Umm El' Kaivain. Niišpäi kaikutte om absolütine monarhii.

Eläjad

vajehta

Vl 2010 eläjiden lugu oli läz 4,8 millionad ristituid. Vl 2014 5 628 805 ristitud elihe valdkundas. ÜRO:n arvoindan mödhe, vn 2014 heinkul nell' videndest kaikiš eläjišpäi oliba immigrantoikš, ühthine ristitišt (sidä kesken kaikenaigaine) oli 9 445 624 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Igähine rahvaz om emiratalaižed (arabialaižed tobjas palas), vaiše hö oma rahvahanikusenke, läz 1,4 mln ristituid vl 2013. Rahvahad (2015): emiratalaižed — 11,6%, Suviazijan augotižlibundanke — 59,4% (sidä kesken Indii 38,2%, Bangladeš 9,5%, Pakistan 9,4%, toižed mad 2,3%), egiptalaižed — 10,2%, Filippinoiden rahvahad — 6,1%, toižed rahvahad — 12,7%.

Uskondan mödhe (2005): islamanuskojad (oficialine religii) — 76%, hristanuskojad — 9%, toižed uskojad — 15% (induistad i buddistad päpaloin).

Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): Dubai, Abu Dabi (pälidn), Šardž. Vl 2008 oli kahesa lidnad enamba mi 100 tuh. ristitištonke Emiratoiš.

Ižanduz

vajehta

Emiratoiden päeksport om kivivoi (48%), diamantad (10%, toštmižeksport), kuld (6%, toštmižeksport); toine eksport — nozoltadud londuseline gaz (5%), alüminii (2%), raud (1%), turbolikutimed (1%), polietilen (1%), rogosahar (1%).

Homaičendad

vajehta
  1. AÜE:oiden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. AÜE:n Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Azijan valdkundad
 
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.