Avaita pämenü

Jemen (arab.: اليمن‎‎ al' Jaman), täuz' oficialine form — Jemenan Tazovaldkund (arabaks: الجمهوريّة اليمنية‎‎ al' Džumhurija al' Jamanija), om valdkund Suvipäivlaskmpol'žes Azijas, Arabijan pol'saren suves. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Sanaa.

Jemenan Tazovaldkund
‎‎الجمهوريّة اليمنية‎
(al' Džumhurija al' Jamanija)
 Flag
Flag of Yemen.svg
 Valdkundznam
Emblem of Yemen.svg
Pälidn Sanaa
Eläjiden lugu (2018) 28 667 230[1] ristitud
Pind 527 968 km²
Jemenan Tazovaldkund ‎‎الجمهوريّة اليمنية‎ ‎(al' Džumhurija al' Jamanija)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Abd-Rabbu Mansur Hadi
Päministr Majin Abdulmalik Sajid
Religii islam
Valüt jemenan rial (YER)
Internet-domen .ye
Telefonkod +967
Aigvö UTC+3

IstoriiRedaktiruida

Pohjoine Jemen sai ripmatomut Ottomanan imperijan čihodamižen jäl'ghe vl 1918. Suvine Jemen oli Suren Britanijan protektorataks vspäi 1839, kändihe ripmatomaks valdkundaks vl 1967. Kaks' valdkundad kanttihe vihad toine toižen päle, no ühtištuihe vl 1990. Vl 2011 valdkund ühtni «arabine keväz'»-revolücijha. Vspäi 2015 rahvahanikoiden soda jätkustub Jemenas.

Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1991 referenduman jäl'ghe, se om väges vn 2001 vajehtusidenke[2]. Vaumitihe Konstitucijan ut variantad vn 2015 vilukule, no valdkundan poled ei ületagoi erižmel'žusid federalizacijan polhe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Jemenan reljefan kart

Jemen om mavaldkundröunoiš Saudan Arabijanke (röunan piduz — 1458 km) pohjoižes, Omananke päivnouzmas (288 km). Ühthine röun kuivmadme — 1746 km. Ühthine randanpird om 1906 km. Jemenan päivlaskmaižed randad lainištab Rusked meri, i suvirandad — Indižen valdmeren Arabijan meri da Adenan laht.

Jemenan kontinentaline pala sijadase Azijas. Sokotr-sar' seižub Afrikan šel'fal, läz tuhaižes kilometras Adenaspäi päivnouzmha, sikš Jemenal afrikaine pala om olmas.

Valdkundan da kaiken Arabijan pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' En Nabi Šuaib-mägi, 3667 metrad valdmeren pindan päl. Se sijadase läz Sanaa-pälidnad, päivlaskmpolehe sišpäi. Saum vezid om nol'.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, toižed varad — kala, mramor, kivihil', kuld, nikel', vas'k, hahktin.

TobmuzRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks. Prezident paneb päministrad radsijha. Parlament i ohjastuz vahvištadas käskusid.

Kaks'kodine parlament radoi valdkundas ende. Üläkodi — Nevondkund (arab.: شورى‎ Šūrā) 111 pandud radsijha nevojanke. Alakodin — Ezitajiden Kodin (arab.: مجلس النواب Madžlis Al'-Nuvab) 301 ühtnijan jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2003 27. päiväl sulakud kaikel rahvahal kudeks vodeks, sid' hätkestadihe valičendoid vahvištamha ut konstitucijad. Alakodi om pästtud radmaspäi vn 2015 uhokus sodakukerdusen rezul'tataks. Politine Ülänevondkund om sätud pordaigaližikš vl 2015.

Abd-Rabbu Mansur Hadi om valitud kahteks vodeks (sai 99,8% änid, sid' pidetihe strokud vodeks) da radoi prezidentan vs 2012 uhokun 27. päiväspäi, edel sidä oli Jemenan varaprezidentan vll 1994−2011. Vspäi 2015 prezident om pagoiš Rahvahanikoiden sodan Jemenas tagut. Mahdi Al'-Mašat om valdkundan faktine pämez' — Politižen Ülänevondkundan ezimez' vs 2018 sulakun 19. päiväspäi. Majin Abdulmalik Sajid radab päministran vs 2018 redukun 18. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Jemenan administrativiž-territorialine jagand.

Jemen jagase 22 muhafazha (gubernijha), sidä kesken pälidnaine muhafaz (arab. Amanat Al Asimah) mülütab Sanaa-pälidnad. Muhafazad alajagasoiš rajonihe, kaik niid om 333 (arab. muderiah), ned — 2210 alarajonihe. Kaikiš penemb administrativine ühtnik om külä, kaik om olmas 38284 küläd (vn 2001 andmused).

EläjadRedaktiruida

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 24 873 700 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Jemenas elädas jemenlaižed, heiden keskes 99% oma islamanuskojad. Sunnitad ottas kaks' koumandest ristitištos, hö oma Pohjoižen Jemenan enambuses. Šiitad (koumandez) elädas suvipalas da päivnouzmas.

Valdkundan toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Taiz, Hodeid, Aden. Vl 2018 36,6% oma lidnalaižed.

IžanduzRedaktiruida

Jemenan päeksport om kivivoi, nozoltadud londuseline gaz, kofe, kala, fruktad da maplodud.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida



Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.


Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.