Marganc (Mnmanganum latinan kelel) om 25nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Margancan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
25



2
13
8
2
Mn
54,938
Marganc

Ühthine ümbrikirjutand ​ vajehta

Marganc om levitadud londuses, 14nz' element Mas levigandusen mödhe (kaikutte 3 atomad tuhaspäi), no ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1774 ročilaine Juhan Gotlib Gan-himik sai puhtast margancad ezmäižen kerdan.

Marganc om ristitun organizman tarbhaine mikroelement. Sen varaduz ülemb märad om toksine, kucub keskuznervsisteman läžundoid.

Fizižed ičendad vajehta

Marganc om kova räbed hahkvauvaz metall. Element om paramagnetik. Sil om viž allotropišt modifikacijad: nell' kubiženke kristalliženke seglusenke i üks' tetragonaliženke.

Atommass — 54,93805. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,21 g/sm³. Suladandlämuz — 1519 K (1246 C°). Kehundlämuz — 2334 K (2061 C°).

Element kogoneb üks'jäižes stabiližes 55Mn-izotopaspäi. Kaik toižed 25 izotopad oma ratud radioaktivižed 44..70 atommassanke, tetas mugažo 7 izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai niišpäi om 53Mn (T½ — 3,7 mln vozid).

Himižed ičendad vajehta

Reagiruib vedenke lämbitamižes. Absorbiruib vezinikad. Muigotandmärad: +7..−3, sidä kesken +2, +3, +4, +6 i +7 oleldas kaikiš paksumba. Margancan tuhk palab hapanikas. Ei olele metallan reakcijoid mugliden segoiteses. Sulatadud marganc vastaimižpainab hil'nikanke.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruimha terast i heitmaha rikid sišpäi. 12..13-procentine ližaduz terashe varmdab sidä somusen olendhasai, mugažo ližatas 20 procenthasai kaugedraudha samha «zerkolkaugedraudad». Kävutadas alüminijan ühthesuladusiš. Margancan hapanduz ottase portlandcementan ližaduseks.

Mail'man margancan kaikiš znamasižembad varad oma Suviafrikan Tazovaldkundas i valdmeren pohjoižes (raudanke ühtes). Sadas millionad tonnoid vodes.

Irdkosketused vajehta