Kenii (suahilikš da anglijaks: Kenya [ˈkɛnjə]), täuz' oficialine form — Kenijan Tazovaldkund (suah.: Jamhuri ya Kenya, angl.: Republic of Kenya), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Nairobi.

Kenijan Tazovaldkund
Jamhuri ya Kenya (suahili)
Republic of Kenya (angl.)
 Flag
Flag of Kenya.svg
 Valdkundznam
Alternate Coat of arms of Kenya.svg
Pälidn Nairobi
Eläjiden lugu (2018) 48,397,527[1] ristitud
Pind 580,367[1] km²
Kenijan Tazovaldkund Jamhuri ya Kenya (suahili) Republic of Kenya (angl.)
Kel' suahili, anglijan
Valdkundan pämez' Uhuru Keniata
Päministr Uil'jam Samoei Ruto
Religii hristanuskond, paganuz, islam
Valüt kenijan šilling (KES)
Internet-domen .ke
Telefonkod +254[2]
Aigvö UTC+3

IstoriiRedaktiruida

Vl 1963 tal'vkun 12. päiväl Kenii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan ezmäine ripmatomuden Konstitucii (suah.: Katiba, angl.: Constitution) oli olmas vspäi 1963 äiluguižidenke vajehtusidenke. Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii[3][4] om vahvištadud vn 2010 elokun 27. päiväl kaiken rahvahan referenduman satusiden mödhe (67% «za»-änid), se om väges vajehtusita.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Kenijan topografine kart.

Kenii om mavaldkundröunoiš Efiopijanke pohjoižes (röunan piduz — 861 km), Somalinke päivnouzmas (682 km), Tanzanijanke suvipäivlaskmas (769 km), Ugandanke päivlaskmas (933 km) da Suvisudananke lodehes (232 km). Ühthine röun kuivmadme — 3477 km. Kenijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri 536 km randanpirdanke.[1]

Kenijan mägišt levigandeb man keskuses. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kenii-mägi, 5199 m meren pindan päl, kahtenz' surtte Afrikan pindal Kilimandžaro-mägen jäl'ghe. Kaikiš suremb afrikaine Viktorii-järv om valkundan päivlaskmaižel röunal. Järed pit'kač Rudol'f (Turkan)-järv sijadase man lodehes. Kaks' surt joged om Kenijas: Tan (800 km pitte) da Ivaso Njiro (700 km).

Klimat om ekvatorialine mererandpolel da läz Viktorii-järved, räk da kuiv man südäimes, ven klimat om mägil. Ekvator läbitab man kesktahod da jagab sidä ani poleti.

Kenijas om enamba 60 rahvahaližid puištoid da kel'dtahoid, i kaiked om 329 kaitud londuselišt territorijad.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, cink, rubinad, baritad; toižed varad oma mouckivi, sod, špat, sauvondgips.

TobmuzRedaktiruida

 
State House («Valdkundan pert'») om prezidentan rezidencii Nairobiš, saudud vl 1907.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden ezitajiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (suah.: Rais wa Jamhuri ya Kenya, angl.: President of the Republic of Kenya), rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Hän-žo om Kenijan ičtazkaičendvägiden päkäsknik. Rahvaz änestab varaprezidentad-ki (suah.: Naibu Rais wa Kenya, angl.: The Deputy President of Kenya) videks vodeks, voib olda kaks' strokud.

Parlament (suah.: Bunge la Kenya) om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (suah.: Seneti, angl.: Senate), 67 ühtnijad valitas videks vodeks (municipaližed nevondkundad valitas 47 heišpäi, panese 16 našt politižil partijoil; 1 mez' da 1 naine norištospäi; 1 mez' da 1 naine invalidoišpäi). Alakodi om Nacionaline Suim (suah. Bunge la Taifa, angl. National Assembly), sen 349 ühtnijad valitas videks vodeks (290 — rahvaz änestab, 47 našt kaikuččes ümbrikospäi, 12 — partijoišpäi valutud rahvahal proporcijas). Molembiden Kodiden ezimehed (spikerad) oma oficialitomad personad, ei mülütagoi parlamentan ühtnijoiden luguhu.

Järgenduseližed pävaličendad oliba vl 2017 elokun 8. päiväl. Kenijas om generaližiden valičendoiden vero. Änestadas kaikid ühthe kerdha videks vodeks: prezidentad varaprezidentanke, parlamentan kandidatoid da erasid toižid. Uhuru Keniata radab prezidentan vs 2013 sulakun 9. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, sai vn 2017 elokun valičendoil 54,17% (toštmižvaličendoil vn 2017 26. redukud 98,26%, vl 2013 — 50,51%, Raila Odinga oli vastustajan kaikid kerdoid). Uil'jam Samoei Ruto om valitud da radab varaprezidentan vs 2013 sulakun 9. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Kenijan administrativiž-territorialine jagand.

Kenii alajagase 47 ümbrikoks, ühtes Nairobi-pälidnan da Mombas-lidnan ümbrikoidenke. Ümbrikod alajagasoiš valičemižümbrikoikš, niid om 290.

EläjadRedaktiruida

Kenijas elädas kenijalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 44 037 656 eläjad[5]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2009): hristanuskojad — 83,0% (protestantad 47,7%, katolikad 23,4%, toižed hristanuskojad 11,9%), islamanuskojad — 11,2%, veroližiden uskondoiden polenpidajad — 1,7%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 2,4%, märhapanendata — 0,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe[6], surembaspäi penembha): Mombas, Kisumu, Nakuru, Eldoret, Kenanč. Vl 2009 oli 100 lidnad enamba 30 tuh. ristitištonke Kenijas. Lidnalaižiden pala om kaks' seičemendest (2020).

IžanduzRedaktiruida

Agrarine ekonomik šingoteses. Radnikoiden 61,1% om ottud maižandushe, 6,7% ratas industrijas, 32,2% — holitišiden sferas. Elektruz om kodiižandusiden vaiše videndeses (2010). Kogosüdäiprodukt ühtele hengele om US$ 3868 tazostadud ostmižmahtusen mödhe (2019).

Znamasižed sarakod oma maižanduz, kaivuztegimišt, peniden kulutandtavaroiden pästand, kivivoin ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine i turizm.

Kenijan päeksport om čai, änikod, kivivoi, kofe; toine eksport — muil da peroksikarbonatad, sobad, reaktivižed lendimed. Eksportan kaks' videndest tegese nenihe maihe (6..10%, 2017): Ugand, Pakistan, AÜV, Alamad, Sur' Britanii. Importan pätorguindpartnörad oma Kitai (videndez vl 2017), Indii (kümnendez), AÜE (8,7%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 1,2 Kenijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Tanzanijas da Ugandaspäi telefonkod +005 om.
  3. Vn 2010 Kenijan Konstitucijan tekst Vikipurtkiš (angl.)
  4. Kenijan Konstitucii constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013 (Valdkundan da territorijad ristitišton mödhe 2013). — U.S. Department of Commerce (AÜV:oiden torguindministruz, census.gov). (angl.)
  6. 2009 Census Vol 1 Table 3 Rural and Urban Population (Rahvahanlugemine Tom 1 Tablut 3, Külähine i lidnalaine ristitišt). — Opendata.go.ke. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida

Tobmuz
Kul'tur



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.