Avaita pämenü

Alžir (arab.: الجزائر, vepsän transkripcii: Al'-Džazāir), täuz' oficialine nimituz — Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund (arab.: الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja), om valdkund Afrikan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om ühtennimine Alžir-lidn.

Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund
الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية
(Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja)
 Flag
Flag of Algeria.svg
 Valdkundznam
Algeria coa.png
Pälidn Alžir-lidn
Eläjiden lugu (2018) 41 657 488[1] ristitud
Pind 2 381 741 km²
Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية (Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Abdel' Kader Bensalah
(velgusentäutai)
Päministr Nureddin Bedui
Religii islam
Valüt alžiran dinar (DZD)
Internet-domen .dz
Telefonkod +213
Aigvö UTC+1
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Alžir om kaikiš suremb Afrikan valdkund ičeze pindan mödhe, mugažo valdkundoiden keskes Keskmeren randištonno i arabankel'žiš valdkundoišpäi.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1962 5. päiväl heinkud Alžir tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1976. Se om väges voziden 1979, 1988, 1989 i 1996 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Alžiran topografine kart.

Alžir om mavaldkundröunoiš Tunisanke (röunan piduz — 1034 km) da Livijanke (989 km) päivnouzmas, Nigeranke suvipäivnouzmas (951 km), Malinke (1359 km) da Mavritanijanke (460 km) suvipäivlaskmas, Marokonke päivlaskmas (1941 km, sidä kesken Päivlaskmaiženke Saharanke — 41 km). Ühthine röunoiden piduz om 6734 km. Alžiran pohjoižed randad lainištab Keskmeri 998 km pitte randanpirdanke. Valdkundan pind om 2 381 741 km².

Atlas-mägiden päivnouzmaine pol' seižub Alžiran pohjoižes, läz mererandištod. Murendajad manrehkaidused oma paksud täs, kaikiš tihedašti elänzoittud sijas (93% valdkundan ristitištod eläb läheli). Kaikiš korktemb čokkoim om Ahaggar-mägišton Tahat-mägi (2908 m) suvipäivnouzmpoles. Kaikiš alahaižemb sija om solakahan Šott-Mel'gir-järven pind (−40 m). Rahvahatoi Sahar-letetazangišt otab valdkundan territorijan nell' videndest. Znamasine jogi om Šeliff 700 km pitte.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, cink, hahktin, uran, fosfatad.

Politine sistemRedaktiruida

 
Alžiran parlamentan alakodin pert' Alžir-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (arab.: مجلس الأمة‎ al'-Madžlis al'-Umma) 144 ühtnijanke (prezident paneb radnikusile heiden koumandest, 2/3 — valitas agjoiden suimil). Alakodi om Rahvahaline Nacionaline Suim (arab.: المجلس الشعبي الوطني‎ al'-Madžlis al'-Ša'abi al'-Vatani) 462 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 4. päiväl semendkud. Nügüdläine prezidentan velgusentäutai om Abdel' Kader Bensalah vs 2019 sulakun 9. päiväspäi, parlamentan üläkodin ezimez' vll 2002−2019. Nureddin Bedui radab päministran vs 2019 keväz'kun 12. päiväspäi, vspäi 2015 oli Alžiran südäiazjoiden ministran. Edeline prezident om Abdel' Aziz Buteflika (1999−2019), vn 2014 sulakun 17. päivän valičendoil hän sai 81,53%, se oli hänen nellänz' strok. Tuleban aigan prezidentan valičendad lindäs vl 2019.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Alžiran administrativiž-territorialine jagand.

Alžir jagase 48 agjaha (üks'lugu arab.: ولاية vilajet). Agjad alajagasoiš 553 ümbrikoks (üks'lugu arab.: دائرة daira), ned — 1541 kommunaks (üks'lugu arab.: بلدية baladija).

EläjadRedaktiruida

Alžiras elädas alžiralaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Oran, Konstantin, Džel'f, Batn, Setif. Vl 2012 kaik oli 50 sadatuhašt lidnad.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 34 895 000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

RahvahanižanduzRedaktiruida

Alžiran päeksport om kivivoi (56%, sidä kesken toreh — 41%, ümbriratud — 15%) da londuseline gaz (40%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida