Tadžikistan (tadž.: Тоҷикистон / pers.: تاجیکستان, ven.: Таджикистан), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund (tadž.: Ҷумҳурии Тоҷикистон / vepsän kirjamil Džumhuriji Todžikiston / pers.: جمهوری تاجیکستان‎, ven.: Республика Таджикистан), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe.

Tadžikistanan Tazovaldkund
Ҷумҳурии Тоҷикистон
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Dušanbe
Eläjiden lugu (2018) 8,604,882[1] ristitud
Pind 143,100 km²
Tadžikistanan Tazovaldkund Ҷумҳурии Тоҷикистон
Kel' tadžikan
Valdkundan pämez' Emomali Rahmon
Päministr Kohir Rasulzada
Religii islam
Valüt tadžikistanan somoni (TJS)
Internet-domen .tj
Telefonkod +992
Aigvö UTC+5

Istorii

vajehta

Vn 1991 9. päiväl sügüz'kud Tadžikistan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Sil-žo vodel tal'vkun 25. päiväl ripmatomuz kändihe täudeks.

Vozil 1992−1997 rahvahanikoiden soda mäni valdkundas. Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii[2][3] om vahvištadud vn 1994 6. päiväl kül'mkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges voziden 1999, 2003 da 2016 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke.

Geografijan andmused

vajehta
 
Tadžikistanan topografine kart.

Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143 100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas 93% valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. Pamir-mägisistem om znamasine. Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas). Kaikiš madalamb om Sirdarj-jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl. Saum vezid om 0,3%.

Londuseližed pävarad oma gidroenergii, metallad (uran (mail'man varan kudendez), artut', cink, hahktin, vol'fram, kuld, hobed), antimonii, kalližarvoižed kived; toižed varad oma kivivoi da bur hil'.

Politine sistem

vajehta
 
Tadžikistanan prezidentan pert'kulu Dušanbes.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujanke partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). Valdkundan pämez' om prezident (tadž.: Президенти Ҷумҳурии Тоҷикистон). Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas, ei ole strokuiden röunadusid Emomali Rahmonan täht (vspäi 2016). Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš. Prezident paneb päministrad (tadž. Сарвазири) radnikusele.

Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim (tadž.: Маҷлиси Олии Ҷумҳурии Тоҷикистон), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Üläkodi om Nacionaline Suim (tadž.: Маҷлиси миллӣ) 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe kändase üläkodin ližaühtnijaks elon hätkte. Alakodi om Ezitajiden Suim (tadž.: Маҷлиси намояндагон) 63 ühtnijanke. Politižed partijad religioziženke alusenke oma kel'tud.

Järgenduseližed valičendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vn 2015 1. päiväl keväz'kud. Kohir Rasulzada radab päministran vs 2013 kül'mkun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand.

Tadžikistan jagase videks regionaks: Dušanbe-pälidn, 2 agjad (tadž.: вилоят), 1 avtonomine agj (Mägi-Badahšanan avtonomine agj) da 13 rajonad tazovaldkundan alištusenke (tadž.: ноҳияҳои тобеи ҷумҳурӣ). Agjad alajagasoiš rajonikš (tadž.: ноҳия). Kaik om 62 rajonad valdkundas. Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: Rogun, Tursunzade, Vahdat. Rajonad alajagasoiš 368 küläkundaks (tadž.: ҷамоати деҳот).

Eläjad

vajehta

Tadžikistanas elädas tadžikalaižed. Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2014): islamanuskojad — 98% (sunnitad 95%, šijitad 3%), toižed uskojad — 2%. Tadžikistan om sur'ilmvaldkund, ei ole valdkundališt religijad.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Hudžand, Bohtar, Kuläb. Kaik om 17 lidnad valdkundas i 55 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 27,5% (2020).

Kodikelen mödhe (2010): tadžikan kel' (persijan kelen etnolekt) — 84,4%, uzbekan kel' — 11,9%, kirgizan kel' — 0,8%, venäkel' — 0,5%, toižed keled — 2,4%.

Tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel' valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe. Venäkel' om rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel', kävutase avaros ohjastusen i kommercijan aluzkundoiš. Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita.

Rahvahanižanduz

vajehta

Kävutadud maižandushe ma otab territorijan koumandest, sidä kesken künttud ma — 6% valdkundan territorijad, omaluižed — 28%.

Tadžikistanan päeksport om alüminii (55%), puvill (13%), kuidud abrikosad (8%); toine eksport om lauk (3%), kala da liha (2%), sobad (2%), turbaz (2%), turbolikutimed (1%), vas'k (1%).

Homaičendad

vajehta
  1. Tadžikistanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Tadžikistanan Konstitucijan tekst (2003) / Prezident.tj. (ven.)
  3. Tadžikistanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Azijan valdkundad
 
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.