Avaita pämenü

Azerbaidžan (azerb.: Azərbaycan), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund (azerb.: Azərbaycan Respublikası), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.

Azerbaidžanan Tazovaldkund
Azərbaycan Respublikası
 Flag
Flag of Azerbaijan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Azerbaijan.svg
Pälidn Baku
Eläjiden lugu (2018) 10 046 516[1] ristitud
Pind 86 600 km²
Azerbaidžanan Tazovaldkund Azərbaycan Respublikası
Kel' azerbaidžanan
Valdkundan pämez' Il'ham Alijev
Päministr Novruz Mamedov
Religii islam
Valüt azerbaidžanan manat (AZN)
Internet-domen .az
Telefonkod +994
Aigvö UTC+4

IstoriiRedaktiruida

Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.

Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' sirtihe pälidnad Bakuhu.

Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah da Nahičevan'.

Vn 1991 18. päiväl redukud Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi.

Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe vn 1995 12. päiväl kül'mkud (vozil 2002 i 2009 vajehtusidenke).

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Azerbaidžanan topografine kart.

Azerbaidžanal oma mavaldkundröunad Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².

Mäged ottas valdkundan pol't, Kavkazan Sur' mägisel'g om pohjoižes, Pen' sel'g otab päivlaskmad da suved. Kuran da Araksan alangišt otab Azerbaidžanan keskuzpalad. Znamasine jogi om Kur (azerb.: Kür), lankteb Kaspijan merhe.

Klimat om erazvuitte, subtropižes vönespäi korktoiden mägiden vilhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad, gidroenergii.

Politine sistemRedaktiruida

 
Azerbaidžanan ohjastusen pert' Bakus.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (azerb.: Prezidenti), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks strokuiden röunatusita. Prezident paneb ohjastusen kaikid valdkundmehid radsijha.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (azerb.: Milli Məclis) 125 ühtnijanke, mugažo rahvaz valičeb kaikid heid videks vodeks.

Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003, valitihe händast vn 2018 11. päiväl sulakud rata nellän' strok (sai 74,51% ezmäižes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 1. päiväl kül'mkud. Novruz Mamedov radab päministran vs 2018 sulakun 21. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand.

Azerbaidžan jagase 66 rajonha (azerb.: rayon) da 11 lidnha (azerb.: şəhər) tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 9 165 000 ristitud.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 91,6%, lezgilaižed — 2,0%, venänikad — 1,3%, armenijalaižed — 1,3%, tališalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,5%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

IžanduzRedaktiruida

Azerbaidžan om RVÜ:n valdkundoiden lider kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003−2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha.

Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.