Avaita pämenü

Vikipedii β

Azerbaidžan (azerb.: Azərbaycan), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund (azerb.: Azərbaycan Respublikası), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.

Azerbaidžanan Tazovaldkund
Azərbaycan Respublikası
 Flag
Flag of Azerbaijan.svg
 Valdkundznam
Emblem of Azerbaijan.svg
Pälidn Baku
Eläjiden lugu (2014) 9 686 210[1] ristitud
Pind 86 600 km²
Azerbaidžanan TazovaldkundAzərbaycan Respublikası
Kel' azerbaidžanan
Valdkundan pämez' Il'ham Alijev
Päministr Artur Tair ogli Rasizade
Religii islam
Valüt azerbaidžanan manat (AZN)
Internet-domen .az
Telefonkod +994
Aigvö tal'vel UTC+4,
kezal UTC+5

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.

Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' pälidnad sirtihe Bakuhu.

Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah da Nahičevan'.

Vl 1991 redukun 18. päiväl Azerbaidžan tedišti ičeze ripmatomut NSTÜ:späi.

Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe vl 1995 kül'mkun 12. päiväl (vozil 2002 da 2009 vajehtusidenke).

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Azerbaidžanan topografine kart.

Azerbaidžanal oma mavaldkundröunad Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad.

Politine sistemRedaktiruida

 
Azerbaidžanan ohjastusen pert' Bakus.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb ohjastusen radsijha kaikid valdkundmehid.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (azerb.: Milli Məclis) 125 ühtnijanke, kaikid heid mugažo rahvaz valičeb videks vodeks.

Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003. Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2010 kül'mkun 7. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand.

Azerbaidžan alajagase 66 rajonha (azerb.: rayon) da 11 lidnha (azerb.: şəhər) tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Azerbaidžanas elädas azerbaidžanlaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 9 165 000 ristitud.

IžanduzRedaktiruida

Azerbaidžan om lider RVÜ:n valdkundoiden keskes kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003-2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha.

Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida


Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.