Uzbekistan
Uzbekistan (uzb.: O‘zbekiston / Ўзбекистон [ozbekiˈstɒn]), Uzbekistanan Tazovaldkund (uzb.: O‘zbekiston Respublikasi / Ўзбекистон Республикаси vai Oʻzbekiston Jumhuriyati / Ўзбекистон Жумҳурияти), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Taškent.
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Taškent |
Eläjiden lugu (2020) | 30,565,411[1] ristitud |
Pind | 447,400 km² |
Kel' | uzbekan |
Valdkundan pämez' | Šavkat Mirzijoev |
Päministr | Abdulla Aripov |
Religii | islam |
Valüt | uzbekistanan sum (UZS) |
Internet-domen | .uz |
Telefonkod | +998 |
Aigvö | UTC+5 |
Uzbekistan om neitraline valdkund.
Istorii
vajehtaVn 1991 31. päiväl elokud Uzbekistan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii[2] (uzb.: Конституцияси / Konstitutsiyasi) om vahvištadud vn 1992 8. päiväl tal'vkud. Se om väges voziden 2003, 2007, 2008, 2011, 2014, 2016 i 2017 vajehtusidenke.
Geografijan andmused
vajehtaUzbekistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 1793 km) suves da suvipäivlaskmas, Kazahstananke (2330 km) lodehes, pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Kirgizstananke päivnouzmas (1314 km), Tadžikistananke suvipäivnouzmas (1312 km) da Afganistananke suves (144 km). Ühthine maröunoiden piduz om 6893 km. Uzbekistan om valdmererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hazret Sultan-mägenpä Tän'-Šanin Gissaran-mägisel'gal, 4643 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sarikamiš-järven Minbulak-alang (−12,8 metrad) Kizilkum-rahvahatomas mas.
Kaikiš järedambad joged oma Amudarj da Sirdarj. Niiden veziden enambuz ei sabuta Aralmert, sen tagut Aralmeri kuivab voz' voden jäl'ghe. Se azj vedab ekologižid problemoid.
Klimat om terav kontinentaline.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, turbaz, kivivoi, kivihil' da metallad (kuld, uran, hobed, vas'k, cink, hahktin, vol'fram, molibden).
Politine sistem
vajehtaOhjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da armijan pämez' om prezident (uzb.: O‘zbekiston Respublikasi Prezidenti). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb ohjastusen päministrad da ministrid radnikusile, mugažo koumen valdkundaližen käskuzkundan sudijoid.
Parlament om kaks'kodine Olii Mažlis (uzb.: Oliy Majlis). Sen üläkodi om Senat (Senati) 100 ühtnijanke. Alakodi om Käskusenandai kodi (uzb.: Қонунчилик палатаси / Qonunchilik palatasi) 150 ühtnijanke, sidä kesken 15 sijad om Uzbekistanan Ekologjan likundan kvot. Kaik rahvaz valičeb niiden ühtnijoid videks vodeks.
Šavkat Mirzijoev radab prezidentan vs 2016 tal'vkun 14. päiväspäi i Abdulla Aripov om päministran siš-žo dataspäi. Edel sidä Mirzijoev radoi Uzbekistanan päministran vn 2003 tal'vkuspäi. Islam Karimov oli valdkundan prezidentan pit'kan aigan (24.03.1990−02.09.2016). Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud, ližaänestuz oli vn 2020 5. vilukud. Üläkodi om valitud järgkerdan vn 2020 16.-17. päivil vilukud.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Uzbekistanan administrativiž-territorialine jagand.
Uzbekistan jagase 14 regionaks: 12 agjad (uzb.: viloyat), avtonomine Karakalpakijan Tazovaldkund-agj i Taškent-pälidn. Päiči pälidnas, regionad alajagasoiš lidn- da külärajonikš (uzb.: tuman «rajon»).
Eläjad
vajehtaVl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 488 600 ristitud[3][4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', radmigracii valdkundaspäi om luja.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): uzbekad — 82,4%, tadžikalaižed — 4,8%, venänikad — 2,9%, kazahlaižed — 2,9%, karakalpakad — 2,2%, kirgizlaižed — 1,9%, totarlaižed — 0,8%, korejalaižed — 0,7%, turkmenalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 0,8%.
Kodikelen mödhe (2020): uzbekan kel' — 74,3%, venäkel' — 14,2%, tadžikan (persijan) kel' — 4,4%, toižed keled — 7,1%.
Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 88% (sunnitad päpaloin), ortodoksižed hristanuskojad — 9%, toižed uskojad i religijatomad — 3%.
Uzbekistanan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Samarkand, Namangan, Andižan, Nukus, Buhar, Fergan, Karši, Kokand, Margilan. Vl 2014 kaik oli 120 lidnad valdkundas da 115 lidnanvuittušt žilod[3]. Lidnalaižiden pala om 50,4% (2020).
Ižanduz
vajehtaIndustrialiž-agrarine ižanduz. Radnikoiden 25,9% om ottud maižandushe, 13,2% — industrijha, 60,9% ratas holitišiden sferas (2012). Sarakoiden pala kogosüdäiproduktas (2017): maižanduz — 17,9%, tegimišt — 33,7%, holitišed — 48,5%.
Ekonomikan päsarakod oma kaivuztegimišt, maižanduz (puvillan, fruktoiden i villän kazvatand), tekstiline, sömtegimišt, mujumetalloiden metallurgii, himine tegimišt.
Uzbekistanan päeksport om puvill (22%), turbaz (12%), uran (11%), puhtaz vas'k da vas'kvanuim (10%), avtod (8%), fruktad da maplodud (7%), londuseline gaz (6%); toine eksport — sobad (läz 4%), kuld (4%), kivivoi (3%), cink (2%), heretused (1%). Pätorguindpartnörad oma Kitai, Venäma, Kazahstan i Turkanma, ned andoihe eksportan i importan pol't vl 2018.
Praznikad
vajehtaAlemba kirjutadud praznikad oma lebupäiväd-ki valdkundan Tökodeksan 131. kitjutusen mödhe.
Kunpäiv | Vepsän nimi | Sijaline nimi | Kommentarijad |
---|---|---|---|
1. viluku | Uz' voz' | Yangi yil | — |
8. keväz'ku | Naižiden päiv | Xotin-qizlar kuni | — |
21. keväz'ku | Navruz | Navroʻz bayrami | — |
9. semendku | Mušton i Oiktastusiden päiv | Xotira va qadrlash kuni | edel 1999. vot nimituz oli «Vägestusen päiv» (G‘alaba kuni) |
1. sügüz'ku | Uzbekistanan Ripmatomuden päiv | Mustaqillik kuni | — |
1. reduku | Opendajan i näradoičijan päiv | Oʻqituvchi va murabbiylar kuni | vspäi 1997. Vll 1994−1996 nimitihe «Uzbekistanan Rahvahaližen opendusen radnikoiden päiv» i znamoitihe redukun ezmäižel pühäpäiväl |
8. tal'vku | Uzbekistanan Konstitucijan päiv | Konstitutsiya kuni | — |
Niiden ližaks, kaks' praznikad vajehtujanke datanke oleskeldas: Uraza-bairam (uzb.: Roʻza hayiti, šavval'-kun 1. päiv, sättub 3. semendkule vl 2022) i Kurban-bairam (Qurbon hayiti, zu-l'-hidža-kun 10. päiv, sättub 9. heinkule vl 2022).
Homaičendad
vajehta- ↑ Uzbekistanan ristitišton endustuz vn 2020 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Uzbekistanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ 3,0 3,1 Demografine situacii (2014-03-19). — Uzbekistanan Tazovaldkundan Statistikan valdkundaline komitet (stat.uz). (ven.)
- ↑ Muloi Uzbekistanan ristitišt ližazi 495,1 tuhal eläjil. — Uzreport.com. (ven.)
Irdkosketused
vajehta- Tobmuz
- Uzbekistanan prezidentan oficialine sait (president.uz). (uzb.) (angl.) (ven.)
- Uzbekistanan parlamentan alakodin oficialine sait (parliament.gov.uz). (uzb.) (ven.) (angl.)
- Uzbekistanan Tazovaldkundan ohjastusen portal (gov.uz). (uzb.) (karakalpak.) (ven.) (angl.)
- Ühthine informacii valdkundas
Uzbekistan Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |