Hahktin (Pbplumbum latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Hahktinan pallišk
82
0
4
18
32
18
8
2
Pb
207,2
Hahktin
Hahktinan spektr

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Hahktin om levitadud Man kores (14 grammad tonnas, 38. sija), i voib löuta sidä puhthas olendas. Metall tetas amuižiš aigoišpäi jo. Hahktinan sulamine oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. Saudihe vedenveimid Amuižes Rimas.

Metall da sen purud oma toksižed.

Fizižed ičendad vajehta

Hahktin om jüged tagokaz hahk metall, kudamb om muga pehmed, miše voib leikata sidä veičel. Kändase üläveimeks 7,26 K lämudel. Kaičeb γ-sädegoičendaspäi hüvin. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.

Atommass — 207,2. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,35 g/sm³. Suladandlämuz — 600,61 K (327,46 C°). Kehundlämuz — 2022 K (1749 C°).

Nell' stabilišt izotopad mülüb londuseližhe hahktinha: 204Pb (1,4%), 206Pb (24,1%), 207Pb (22,1%), 208Pb (52,4%). Nece om tabluden jäl'gmäine element stabiližidenke izotopoidenke. Tetas 34 ratud izotopad 178..203, 205, 209..215 atommassanke i niiden 48 izomärad.

Kävutand vajehta

Edel kävutihe äi hahktinad poligrafijas i benzinan ližaduseks. Ottas kävutamižhe hahktinan ühtnendoid tobjimalaz neniš produktoiš: akkumulätorbatarejad, poukahtuzsubstancijad i detonatorad, mujutimed.

Puhthan elementan järedambad tegijad oma AÜV, Kitai, EÜ:n valdkundad i Venäma. Vl 2014 tehtihe 4,58 millionad tonnoid da ümbriradoihe tošti 5,64 mln tonnoid. Maksoi 1,3..1,5 US$ kilogrammas vl 2006.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta