Efiopii
Efiopii (amh.: የኢትዮጵያ, transliteracii: ʾĪtyōṗṗyā), oficialižikš — Efiopijan Federativine Demokratine Tazovaldkund (amh.: የኢትዮጵያ ፌዴራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ, Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk, orom.: Federaalawaa Dimokraatawaa Repabliikii Itoophiyaa), om valdkund merirandpoleta Afrikan päivnouzmas. Sen enzne nimi oli Abissinii. Päine da kaikiš suremb lidn om Addis-Abeb.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Addis-Abeb |
| Eläjiden lugu (2018) | 108,386,391[1] ristitud |
| Pind | 1,104,300 km² |
| |
| Kel' | amharan[2] |
| Valdkundan pämez' | Sahle-Vork Zevde |
| Päministr | Abii Ahmed Ali |
| Religii | hristanuskond, islam |
| Valüt | efiopijan bir (ETB) |
| Internet-domen | .et |
| Telefonkod | +251 |
| Aigvö | UTC+3 |
Efiopii om Afrikan kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Nigerijan jäl'ghe).
Istorii vajehta
Voz'sadoil 4.-6. meiden erad ezmäine valdkund (Aksum-car'kund) sai ičeze änikoičendad nügüd'aigaižen Efiopijan pohjoižes.
Vozil 1893−1899 Menelik II-imperator udessünduti Efiopijan valdkundan ühtmut. Efiopii ei olend nikonz kolonijan.
Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1995 elokus.
Geografijan andmused vajehta
Efiopii om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 1033 km), Džibutinke homendezbokas (342 km), Somalinke päivnouzmas (1640 km), Kenijanke suves (867 km), Suvisudananke ehtbokas (1299 km) da Sudananke lodehes (744 km). Ühthine röunoiden piduz om 5925 km. Efiopii om mererandatoi valdkund 1 104 300 km² pindanke, saum vezid — 9,4%.
Efiopii om mägekaz valdkund tobjimalaz, Efiopijan mägišt om sen päpala. Kaikiš korktemb čokkoim om Ras Dašen-mägi, 4533 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Danakil-alang (−125 m).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kuld, platin, vas'k, gidroenergii; toižed varad oma potaš da mahuz.
Tobmuz vajehta
Efiopii om federacii da parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan alakodi valičeb hänen kandidaturad. Prezidentan valdatusiden strok om kuz' vot oiktusenke valičemha tošti.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Federacijan Kodi (amh.: የፌዴሬሽን ምክር ቤት, vepsän kirjamil Jefederešn Mekir Bet), mülütab 108 ühtnijad. Valitas heid štatoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Rahvahan Ezitajiden Kodi (amh. የሕዝብ ተወካዮች ምክር ቤት Jehizbtevekajoč Mekir Bet) 547 ristitunke, kaik rahvaz valičeb heid mugažo videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Sahle-Vork Zevde vs 2018 redukun 25. päiväspäi. Abii Ahmed Ali radab päministran vs 2018 sulakun 2. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand vajehta
Kacu kirjutuz: Efiopijan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Efiopii jagase 11 regionaks: 9 avtonomižeks agjaks (üks'lugu amh. transliteracii: kəlləl — killil:ha, štataks etnižen tundusen mödhe) da kahteks agjaks tazostadud lidnha ičeohjandusenke (üks'lugu amh. transl.: yä'städadär akkababi — astedader akababi: Addis-Abeb da Dire-Dau). Agjad alajagasoiš 68 zonha (üks'lugu amh. transl.: zonə — zoni), ned — 770 ümbrikho (amh. transl.: wäräda — uored, sidä kesken läz sadad oma lidnümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš kundoihe (amh. transl.: käbäla — kebel).
Eläjad vajehta
Efiopii om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas (10. voz'sadaspäi edel m.e.) da valdkund hristanuskondanke amussai. Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 60,8% — hristanuskojad, 32,8% — islamanuskojad, afrikanižiden kul'toiden polenpidajad — 4,6%, toižed uskojad — 1,8%.
Vl 2015 valdkundan eläjiden lugun oli 90 076 012 ristitud.[3]
Efiopijan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012[4]): Adam (Nazret), Gonder, Mekele, Desse, Bahr Dar, Džimm. Vl 2015 kaik oli 19 sadatuhašt lidnad.
Ižanduz vajehta
Vl 2010 Efiopijan päeksport oli kofe (28%), voikazmusiden semned (15%), maplodud (9%), kuld (7%), kroksaitud veresed änikod (7%), liha da eläb kabjživatišt (7%), bobad (6%); toine eksport — živatoiden nahkad (3%), varapalad kouvazmašinoiden täht (1%), niobii (1%).
Homaičendad vajehta
- ↑ Efiopijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Article 5. //Ethiopian Constitution. — Apapeth.org. (angl.)
- ↑ Population Projection of Ethiopia for All Regions At Wereda Level from 2014 – 2017 // 2014 Population and Housing Census of Ethiopia (Vn 2014 Efiopijan ristitišton da kodiižandusiden rahvahanlugemine). — Central Statistical Agency (Efiopii, csa.gov.et), 2014. (angl.)
- ↑ Ethiopia: largest cities and towns and statistics of their population (2012-05-29). — World-gazetteer.com webcitation.org-saital. (angl.)
Irdkosketused vajehta
- Efiopijan valdkundaline portal (ethiopia.gov.et). (amhar.) (angl.)
- Efiopijan parlamentan alakodin oficialine sait (hopr.gov.et). (amhar.) (angl.)
- Efiopijan röunantagaižiden azjoiden ministrusen sait (mfa.gov.et). (angl.) (amhar.)
- Efiopijan Statistikan keskuzagentuz (csa.gov.et). (angl.)
- Efiopijan uzištusiden valdkundaline sait (ena.gov.et). (amhar.) (angl.)
| Efiopii Vikiaitas |
| Afrikan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |