Keskmeri

Keskmeri om kontinentidenkeskeine meri Evropan da Afrikan keskes. Sijadase suvhe Evropaspäi, pohjoižhe Afrikaspäi, päivlaskmha Azijaspäi. Ühtenzoitase Gibraltaran sal'mel Atlantižen valdmeren päpalanke, Dardanellad-sal'mel Mramormerenke, Suecan kanalal Indižen valdmeren Rusttan merenke. Keskmert mülütadas Atlantižen valdmeren basseinha.

Keskmeren fotokuva kaimdajaspäi

Pind sarita — 2 500 tuh. km².

Veden mülü — 3 839 tuh. km³.

Süvüz — 5121 metrhasai, keskmäine süvüz — 1541 m.

Etimologii

Ezmäižen kerdan rimalaine Gai Julii Solin-kirjutai kävutaškanzi Keskmeri-nimitusen (latin. Mare Mediterranea — "meri keskel Mad") 4. voz'sadal meiden erad.

Geografijan andmused

Keskmeri süvenub kuivushe edahaks. Se lainištab neniden valdkundoiden randad (častomaraižen mödhe): Ispanii, Francii, Monako, Italii, Slovenii, Horvatii, Bosnii da Gercegovin, Mustmägi, Albanii, Grekanma, Turkanma, Sirii, Kipr, Livan, Izrail', Egipt, Livii, Tunis, Alžir da Marok. Läz 60 valdkundad mülüdas Keskmeren basseinha.

Südäimered:

• Al'boran
• Balearine meri
• Ligurine meri
• Tirrenine meri
• Adriatine meri
• Ionine meri
• Egeine meri
• Kritmeri
• Livijan meri
• Kiprmeri
• Levantmeri

Sen ližaks, Mramormeri, Mustmeri da Azovmeri mülüdas Keskmeren basseinha.

Keskmeren järedad lahted: Valensijan, Lionan, Genujan, Taranton, Sidr da Gabes lahted.

Znamasižed sal'med: Gibraltaran da Messinan sal'med, Dardanellad.

Sured sared: Korsik, Sardinii, Sicilii, Krit da Kipr. Sarištod: Balearan sared (Ispanii), Mal'tan sarišt (Mal't), Dalmatinan sared (Horvatii), Ionižed sared, Kikladad, Pohjoižsporadad da Suvisporadad (Dodekanes) (Grekanma). Kaik om enamba 3,3 tuhad sarid.

Sured pol'sared: Pirenejan, Apenninan, Balkanan da Anatolijan (Pen' Azii) pol'sared.

Järedad joged, kudambad langetas Keskmerhe (častomaraižen mödhe): Ebro, Ron, Tibr, Ponjogi, Nil.

Lidnad-millionerad da portad: Barselon, Marsel', Neapol', Afinad, Izmir, Antal'j, Beirut, Tel' Aviv, Aleksandrii, Bengazi, Tripoli, Tunis, Alžir da Oran.