Avaita pämenü

Kipr (grekan kelel Κύπρος, turkan kelel Kıbrıs, anglijan kelel Cyprus), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund (grek.: Κυπριακή Δημοκρατία, turk.: Kıbrıs Cumhuriyeti), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas), Keskmeren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii.

Kipran Tazovaldkund
Κυπριακή Δημοκρατία (grek.)
Kıbrıs Cumhuriyeti (turk.)
 Flag
Flag of Cyprus.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Cyprus (old).svg
Pälidn Nikosii
Eläjiden lugu (2018) 1 237 088[1] ristitud
Pind 9 250 km²
Kipran Tazovaldkund Κυπριακή Δημοκρατία (grek.) Kıbrıs Cumhuriyeti (turk.)
Kel' grekan, turkan
Valdkundan pämez' Nikos Anastasiadis
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, islam
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .cy[3]
Telefonkod +357
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Valdkund om EÜ:n ühtnijan vspäi 2004.

Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas saren territorijan koume videndest, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud kaks' procentad oma Suren Britanijan ohjandusen al.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1960 1. päiväl redukud Kipr tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1964 ÜRO:n kožundansädai kontingent tuli sar'he heitmaha ridoid grekalaižiden (hristanuskojiden) i turkoiden (islamanuskojiden) keskes. Rid lujeni vl 1967. Vl 1974 tulnu tobmudele sodakukerdusen rezul'tataks Grekanman ohjastuz napri ühtištoitta sar't Grekanmaha, no Turkanma okkupirui saren 36% kaičemha turkoid i oti vägestust lühüdaigaižen sodan aigan (20. heinku — 17. eloku). Sil aigalpäi sar' om jagadud, i Sur' Britanii jätktab ičeze sodabazoiden radod.

Valdkundan Konstitucii[4] (grek.: Σύνταγμα, Sintagma) om vahvištadud vn 1960 16. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Kipran topografine kart.

Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtenke sodameribazanke (nell' eksklavad), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). Keskmeren randanpird om 648 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimbos-mägi, 1951 m meren pindan päl.

Londuseližed varad oma vas'k, azbest, mramor, sauvondgips, mec, keitandsol, mujutimed.

Politine sistemRedaktiruida

 
Prezidentan pert'kulu Nikosijas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (grek.: Πρόεδρος της Κυπριακής Δημοκρατίας, Proedros tis Kipriakis Dimokratias), hän-žo ohjastusen da sen ministrišton (grek.: Υπουργικό Συμβούλιο, Ipoirgiko Simvoilio) pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (grek.: Βουλή των Αντιπροσώπων, Voili ton Antiprosopon, turk.: Temsilciler Meclisi) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974).

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukun 28. da uhokun 4. päivil. Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 55,99% kahtendel tural (57,48% 2. tural vl 2013), kahtenz' strok), radab vs 2013 uhokun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Kipran administrativiž-territorialine jagand.

Kipran Tazovaldkund jagase 6 agjaha (eparhijha, grek.: επαρχίες, eparhies), niišpäi kaks' kontroliruiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud tombudel täuzin, 3 — paloin, 1 — ani ei. Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii jagase 33 kundha (grek.: δήμος, demos).

EläjadRedaktiruida

Vl 2014 valdkundan palan oficialižen ohjastusen al eläjiden lugu oli 1,172,458 ristitud.

Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed rahvahad — 5%[1]).

Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Limasol, Strovolos, Larnak. Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas.

IžanduzRedaktiruida

Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida



Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.


Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.