Kipr

Kipr (grekan kelel Κύπρος, turkan kelel Kıbrıs, anglijan kelel Cyprus), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund (grek.: Κυπριακή Δημοκρατία, turk.: Kıbrıs Cumhuriyeti), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas), Keskmeren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii.

Kipran Tazovaldkund
Κυπριακή Δημοκρατία (grek.)
Kıbrıs Cumhuriyeti (turk.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Nikosii
Eläjiden lugu (2018)	1,237,088 ristitud
Pind	9,250 km²
Kel'	grekan, turkan
Valdkundan pämez'	Nikos Anastasiadis
Päministr	eile olmas
Religii	hristanuskond, islam
Valüt	evro (€) (EUR)
Internet-domen	.cy
Telefonkod	+357
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Valdkund om EÜ:n ühtnijan vspäi 2004.

Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas saren territorijan koume videndest, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud kaks' procentad oma Suren Britanijan ohjandusen al.

Istorii

Vn 1960 1. päiväl redukud Kipr tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1964 ÜRO:n kožundansädai kontingent tuli sar'he heitmaha ridoid grekalaižiden (hristanuskojiden) i turkoiden (islamanuskojiden) keskes. Rid lujeni vl 1967. Vl 1974 tulnu tobmudele sodakukerdusen rezul'tataks Grekanman ohjastuz napri ühtištoitta sar't Grekanmaha, no Turkanma okkupirui saren 36% kaičemha turkoid i oti vägestust lühüdaigaižen sodan aigan (20. heinku — 17. eloku). Sil aigalpäi sar' om jagadud, i Sur' Britanii jätktab ičeze sodabazoiden radod.

Valdkundan Konstitucii (grek.: Σύνταγμα, Sintagma) om vahvištadud vn 1960 16. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud.

Geografijan andmused

Kipran topografine kart.

Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtenke sodameribazanke (nell' eksklavad), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). Keskmeren randanpird om 648 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimbos-mägi, 1951 m meren pindan päl.

Londuseližed varad oma vas'k, azbest, mramor, sauvondgips, mec, keitandsol, mujutimed.

Politine sistem

Prezidentan pert'kulu Nikosijas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (grek.: Πρόεδρος της Κυπριακής Δημοκρατίας, Proedros tis Kipriakis Dimokratias), hän-žo ohjastusen da sen ministrišton (grek.: Υπουργικό Συμβούλιο, Ipoirgiko Simvoilio) pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (grek.: Βουλή των Αντιπροσώπων, Voili ton Antiprosopon, turk.: Temsilciler Meclisi) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974).

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukun 28. da uhokun 4. päivil. Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 55,99% kahtendel tural (57,48% 2. tural vl 2013), kahtenz' strok), radab vs 2013 uhokun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Kipran administrativiž-territorialine jagand.

Kipran Tazovaldkund jagase 6 agjaha (eparhijha, grek.: επαρχίες, eparhies), niišpäi kaks' kontroliruiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud tobmudel täuzin, 3 — paloin, 1 — ani ei. Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii jagase 33 kundaks (grek.: δήμος, demos).

Eläjad

Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed rahvahad — 5%). Vl 2014 valdkundan palan oficialižen ohjastusen al eläjiden lugu oli 1,172,458 ristitud.

Uskondan mödhe (2011, Kipran pala oficialižen ohjastusen al): ortodoksižed hristanuskojad — 89,1%, riman katolikad — 2,9%, protestantad — 2,0%, islamanuskojad — 1,8%, buddistad — 1,0%, toižed uskojad — 1,4%, märhapanendata — 1,2%, religijatomad i ateistad — 0,6%.

Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Limasol, Strovolos, Larnak. Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas.

Ižanduz

Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%).

Irdkosketused

• Kipran Tazovaldkundan oficialine portal (cyprus.gov.cy). (grek.) (angl.)
• Kipran Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait (presidency.gov.cy). (grek.) (angl.)
• Kipran Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (parliament.cy). (grek.) (turk.) (angl.)