Avaita pämenü

Brunei, täuz' oficialine form — Brunein Darussalaman Valdkund (mal.: Negara Brunei Darussalam), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpäi Suvipäivlaskmpol'žes Azijas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bandar Seri Begavan.

Brunein Darussalaman Valdkund
Negara Brunei Darussalam
 Flag
Flag of Brunei.svg
 Valdkundznam
Emblem of Brunei.svg
Pälidn Bandar Seri Begavan
Eläjiden lugu (2018) 450 565[1] ristitud
Pind 5 765[2] km²
Brunein Darussalaman Valdkund Negara Brunei Darussalam
Kel' malain
Valdkundan pämez' Hassanal Bolkiah
Päministr hän-žo
Religii islam, buddizm, hristanuskond
Valüt brunein dollar (BND)
Internet-domen .bn
Telefonkod +673
Aigvö UTC+8

EtimologiiRedaktiruida

14. voz'sadaspäi valdkund nimitadas Barunai:kš. Nece sana om sündnu sanskritan «varuṇ» (वरुण)-sanaspäi. Sil om kaks' znamoičendad: valdmeri vai mifilogine valdmeren rahkoi. «Borneo»-saren nimitusen sündund om mugoi-žo.

Valdkundan nimen täuz' oficialine form, Negara Brunei Darussalam malaikš, «Brunei om kožundan olendsija» znamoičeb.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1984 1. päiväl vilukud Brunei sai ripmatomut Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii tuli väghe.[3]

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Brunein reljefan kart.

Brunei sijadase Borneo-saren lodehes. Se om röunoiš Malaizijanke (röunan piduz — 481 km), Malaizijan Saravak-štatan 30-kilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahthe polehe. Brunein lodehližed randad lainištab Kitain Suvimeri. Valdmeren randan piduz om 161 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bakit Pagon-mägi, 1850 m mail'man meren pindan päl. Pened joged langetas Kitain Suvimerhe.

Klimat om ekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +27..+28 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 3126 mm vodes, enamba redukus-vilukus (314..367 mm kus). Manrehkaidused oleldas.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeren šel'fas; erased toižed resursad: tropižed mecad (kattas man territorijan koume nelländest), londuseline kaučuk.

TobmuzRedaktiruida

 
Brunein parlamentan pert' Bandar Seri Begavanas.

Brunei om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om sultan (mal.: Sultan dan Yang Di-Pertuan). Hän paneb viden nevondkundan ühtnijoid radsijha: Peitnevondkund, Valdištmen Jäl'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministrišt da Käskusenandai Nevondkund. Sultan om päministr, kaičendministr da rahaazjišton ministr. Ohjastuz kogoneb sultanan läheližiš heimolaižišpäi päpaloin. Vs 1967 redukun 5. päiväspäi valdkundan sultan om Hassanal Bolkiah.

Parlament, Käskusenandai Nevondkund (mal.: مجليس مشوارت نڬارا بروني vai Majlis Mesyuarat Negara Brunei) om üks'kodine. Vs 2017 vilukun 13. päiväspäi se mülütab 33 deputatad (edel oli 29), sidä kesken 13 ministrad, sultan paneb parlamentan ühtnijoid radsijha, heiden lugu rippub sultanaspäi. Sultan voib vahvištada ičeze käskusid i jätta allekirjuteseta parlamentan käskusid.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Brunein administrativiž-territorialine jagand.

 
Brunein ümbrikoiden kart.

Administrativiž-territorialižikš Brunei jagase 4 ümbrikho (mal.: daera), ned alajagasoiš 38 rajonha (mal.: mukim).

Brunein ümbrikod
# Ümbrik Administrativine keskuz Pind,
km²[2]
Ristitišt,
rist. (2011)[2]
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Belait Kuala Belait 2725 60 744 22,29
2 Tutong Pekan Tutong 1303 43 852 33,65
3 Brunei da Muar Bandar Seri Begavan 570 279 924 491,09
4 Temburong Bangar 1166 8 852 7,59
Kaik 5765 393 372 68,23

EläjadRedaktiruida

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 422 675 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Bruneiš elädas brunejalaižed (2016): malajalaižed — 65,7%, kitajalaižed — 10,3%, toižed rahvahad — 24,0%.

Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 78,8%, hristanuskojad — 8,7%, buddistad — 7,8%, toižed uskojad (sidä kesken sijaližed uskondad) — 4,7%.

Bruneiš eile lidnoid oficialižikš. Brunein järedad eländpunktad (vl 2011[4], surembaspäi penembha): Bandar Seri Begavan, Kuala Belait, Seria, Džerudong.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 Brunein päeksport oli nozoltadud londuseline gaz (53%), kivivoi (44%); toine eksport — sobad.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida