Brunei
Brunei (malain virkand: [brunaɪ]), täuz' oficialine form — Brunein Darussalaman Valdkund (mal.: Negara Brunei Darussalam), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpäi Suvipäivlaskmpol'žes Azijas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bandar Seri Begavan.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Bandar Seri Begavan |
| Eläjiden lugu (2018) | 450,565[1] ristitud |
| Pind | 5,765[2] km² |
| |
| Kel' | malain |
| Valdkundan pämez' | Hassanal Bolkiah |
| Päministr | hän-žo |
| Religii | islam, buddizm, hristanuskond |
| Valüt | brunein dollar (BND, B$) |
| Internet-domen | .bn |
| Telefonkod | +673 |
| Aigvö | UTC+8 |
Etimologii
vajehta14. voz'sadaspäi valdkund nimitadas Barunai:kš. Nece sana om sündnu sanskritan «varuṇ» (वरुण)-sanaspäi. Sil om kaks' znamoičendad: valdmeri vai mifilogine valdmeren rahkoi. «Borneo»-saren nimitusen sündund om mugoi-žo.
Valdkundan nimen täuz' oficialine form, Negara Brunei Darussalam malaikš, «Brunei om kožundan olendsija» znamoičeb.
Istorii
vajehtaVn 1984 1. päiväl vilukud Brunei sai ripmatomut Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl vn 1959 valdkundan Konstitucijan uz' versii[3] tuli väghe.
Geografijan andmused
vajehta
Brunei sijadase Borneo-saren lodehes. Se om röunoiš Malaizijanke (röunan piduz — 481 km), Malaizijan Saravak-štatan koumekümnekilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahteks poleks. Brunein lodehližed randad lainištab Kitain Suvimeri. Valdmeren randan piduz om 161 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bakit Pagon-mägi, 1850 m mail'man meren pindan päl. Pened joged langetas Kitain Suvimerhe.
Klimat om ekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +27..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3126 mm vodes, enamba redukus-vilukus (314..367 mm kus). Manrehkaidused oleldas.
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeren šel'fas; erased toižed resursad: tropižed mecad (kattas man territorijan koume nelländest), londuseline kaučuk.
Tobmuz
vajehta
Brunei om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om sultan (mal.: Sultan dan Yang Di-Pertuan). Hän paneb viden nevondkundan ühtnijoid radsijha: Peitnevondkund, Valdištmen Jäl'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministrišt da Käskusenandai Nevondkund. Sultan om päministr, kaičendministr da rahaazjišton ministr. Ohjastuz kogoneb sultanan läheližiš heimolaižišpäi päpaloin. Vn 1967 redukun 5. päiväspäi valdkundan sultan om Hassanal Bolkiah.
Parlament, Käskusenandai Nevondkund (mal.: مجليس مشوارت نڬارا بروني vai Majlis Mesyuarat Negara Brunei) om üks'kodine. Vn 2017 vilukun 13. päiväspäi se mülütab 33 deputatad (edel oli 29), sidä kesken koumetoštkümne ministrad. Sultan paneb parlamentan ühtnijoid radsijha, heiden lugu rippub sultanaspäi. Sultan voib vahvištada ičeze käskusid i jätta allekirjuteseta parlamentan käskusid.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Brunein administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Brunei jagase nelläks ümbrikoks (mal.: daera), ned alajagasoiš 38 rajonaks (mal.: mukim).
| # | Ümbrik | Administrativine keskuz | Pind, km²[2] |
Ristitišt, rist. (2011)[2] |
Rahvahantiheduz, rist./km² |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Belait | Kuala Belait | 2725 | 60 744 | 22,29 |
| 2 | Tutong | Pekan Tutong | 1303 | 43 852 | 33,65 |
| 3 | Brunei da Muar | Bandar Seri Begavan | 570 | 279 924 | 491,09 |
| 4 | Temburong | Bangar | 1166 | 8 852 | 7,59 |
| Kaik | 5765 | 393 372 | 68,23 |
Eläjad
vajehtaVl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 422 675 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Bruneiš elädas brunejalaižed (2016): malajalaižed — 65,7 %, kitajalaižed — 10,3 %, toižed rahvahad — 24,0 %.
Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 78,8 %, hristanuskojad — 8,7 %, buddistad — 7,8 %, toižed uskojad (sidä kesken sijaližed uskondad) — 4,7 %.
Bruneiš eile lidnoid oficialižikš. Brunein järedad eländpunktad (vl 2011[4], surembaspäi penembha): Bandar Seri Begavan, Kuala Belait, Seria, Džerudong.
Ižanduz
vajehtaBrunei om elokaz šingotai industrialine ma, rippub energokandajiden eksportaspäi lujas märas. Ohjastuz takaib diversificiruida ižandust, sen tagut avaitas tegimid uziš sarakoiš (himine). Läz ei ole valdkundališt velgad (KSP:n 2,3 % surtte vl 2024). Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine da ümbriradmine, londuseližen gazan samine i nozoltand, sauvond, maižanduz (sidä kesken akvakul'tur), transportine sarak. Finansine voz' zavodiše 1. sulakud (vspäi 2009).
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 1,2 %, tegimišt 56,6 %, holitišiden sfer 42,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2008: maižanduz 4,2 %, tegimišt 62,8 %, holitišiden sfer 33,0 %.
Vl 2009 valdkundan päeksport oli nozoltadud londuseline gaz (53 %), kivivoi (44 %); toine eksport — sobad. Brunei importiruib nenid tavaroid: mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, himikatad, söndtavarad.
Homaičendad
vajehta- ↑ Brunein ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Brunein ümbrikod rahvahanlugemižiden aigan (2011). — Statoids.com. (angl.)
- ↑ Brunein Konstitucii constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Preliminary Report on Population and Housing Census 2011. — Department of Economic Planning and Development (depd.gov.bn, päministran ofis). (angl.)
Irdkosketused
vajehta- Brunein Darussalaman ohjastusen oficialine portal (gov.bn). (malain) (angl.)
- Brunein Käskusenandajan Nevondkundan oficialine sait (majlis-mesyuarat.gov.bn). (malain)
| Brunei Vikiaitas |
| Azijan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |