Avaita pämenü

Indonezii (indonez.: Indonesia), täuz' oficialine nimituz — Indonezijan Tazovaldkund (indonez.: Republik Indonesia), om järed sar'hine ekvatorialine valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Džakart.

Indonezijan Tazovaldkund
Republik Indonesia
 Flag
Flag of Indonesia.svg
 Valdkundznam
National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg
Pälidn Džakart
Eläjiden lugu (2018) 262 787 403[1] ristitud
Pind 1 904 569 km²
Indonezijan Tazovaldkund Republik Indonesia
Kel' indonezijan
Valdkundan pämez' Džoko Vidodo
Päministr eile olmas
Religii islam, hristanuskond
Valüt indonezijan rupii (Rp) (IDR)
Internet-domen .id
Telefonkod +62
Aigvö UTC+7..+9

Vl 2014 eläjiden lugu oli 253 609 643 ristitud (nellänz' surtte mail'mas).

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1945 17. päiväl elokud Indonezii tedištoiti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan Konstitucii[2] (indonez.: Undang-Undang Dasar) tuli väghe sil-žo päiväl. Vozil 1950−1959 ei olend väges valdkundan ühtmuden udessündutamižen aigan. Nell' znamasišt vajehtust om pandud Konstitucijha (vozil 1998, 1999, 2001), sidä kesken jagamha koume tobmuden sarakoid Suharto-prezidentan (1967−1998) ohjandusen jäl'ghe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Indonezijan reljefan kart.

Indonezii om kaikiš suremb sar'hine valdkund mail'mas. Se sijadase Malain sarištol pidust' Man ekvatorad 17804 saril, niišpäi 6 tuhad sarid oma elänzoittud, 9634 — nimetomad. Kaikiš järedambad sared oma Sumatr, Kalimantan (keskmäine da suvine pala), Uz' Gvinei (päivlaskmaine pala), Jav i Sulavesi.

Indonezii om mavaldkundröunoiš Malaizijanke pohjoižes (röunan piduz — 1881 km), Papua — Udenke Gvinejanke (824 km) päivnouzmas da Päivnouzmaiženke Timoranke (253 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2958 km. Valdkundan pind om 1 904 569 km² (ühtenz' sija Suvipäivnouzmpol'žes Azijas da 14nz' mail'mas). Valdkund om meriröunoiš mugažo Singapuranke, Filippinoidenke, Avstralijanke da Indijanke.

Indonezijan suvipäivlaskmaižed da suvirandad lainištab Indine valdmeri da sen Timoran meri, pohjoižed da südäimižed randad — Tün' valdmeri da sen randaližed mered: Javan meri, Sulavesin meri, Balin meri, Floresmeri, Savumeri, Bandameri, Serammeri, Hal'maheran meri, Molukkan meri. Ühthine randanpird — 54 716 km.

Kaik 400 vulkanad om Indonezijas, niišpäi pol'tošt sadad oma aktivižed. Vodes oleleb 7 tuhad penid manrehkaidusid (penemb 4 ballad) da üks' vulkanan lavanheitand. Valdkundan da Valdmerimaiden kaikiš korktemb čokkoim om Punčak Džai-mägi (4884 m) Uz' Gvinei-saren päivlaskmas. Saum vezid — 4,85%.

Klimat om ekvatorialine valdmerine neps mussonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C°. Ani ei olele lämuden vajehtusid randištol vodes ümbri, sikš miše lämäd meriveded oma läz kaikenaigašti. Mägiden korktusil enamba 1500 metrad voib panda halad öidme. Äi jogid om suril saril, no kaik ned oma lühüdad.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', tin, boksitad, nikel', vas'k, kuld, hobed, mec, solad heretusid tehmaha.

Politine sistemRedaktiruida

 
Indonezijan prezidentan Merdeka-pert'kulu («Joudjuden») Džakartas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' da ohjastusen direktor om prezident (indonez.: Presiden Republik Indonesia). Hän mugažo om armijan päkäsknik da röunantagaižiden azjoiden ministr, märičeb ohjastusen mülükundad, taričeb ministriden kandidatoid vahvištamha parlamentale, paneb radnikusile jättud vahvištuseta parlamental ministrid. Üks' varaprezident om prezidentale abhu, hän tegeb prezidentan velgusidme lähtendan erindha statjan. Vspäi 2004 kaik rahvaz valičeb valdkundan prezidentad da varaprezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine Rahvahan Nevondkundaline Suim (indonez.: Majelis Permusyawaratan Rakyat, MPR) 692 ühtnijanke. Ezmäine kodi om Agjoiden Ezitajiden Nevondkund (indonez.: Dewan Perwakilan Daerah, DPD) 132 ühtnijanke (nellin kaikuččes agjaspäi). Toine kodi om Rahvahan Ezitajiden Nevondkund (indonez.: Dewan Perwakilan Rakyat, DPR) 560 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks. Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi uskletomuden ozutandal.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 9. päiväl sulakud. Valitihe prezidentad da varaprezidentad järgkerdan vn 2014 9. päiväl heinkud. Vs 2014 redukun 20. päiväspäi Indonezijan nügüdläine prezident om Džoko Vidodo (sai 53,15%), varaprezident om Jusuf Kalla.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Indonezijan administrativiž-territorialine jagand.

Indonezii jagase 34 regionha: 32 niišpäi oma agjad (provincijad, indonez.: provinsi; 3 — eriliženke statusanke), 2 oma eriližed ümbrikod agjaha tazostadud (Džakart-pälidn da Džokjakart). Agjad alajagasoiš ümbrikoihe (indonez.: kabupaten) da niihe tazostadud lidnoihe (üks'lugu indonez.: kota).

EläjadRedaktiruida

Vl 2005 eläjiden lugu oli 237 424 363 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Indonezijas elädas indonezijalaižed erazvuiččenke etniženke augotižlibundanke. Jav-sar' om kaikiš tihedašti elänzoittud region.

Religijan mödhe (2010): islaman uskojad — 87,2%, protestantad — 7,0%, rimalaižed katolikad — 2,9%, induizman uskojad — 1,7%, toižed uskojad — 0,9%, märhapanendata — 0,3%.

Toižed lidnad-millionerad (enamba 2 mln ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Surabai, Bandung, Bekasi, Medan, Tangerang. Vl 2013 kaik oli 87 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Ühthemänho 98 lidnad om valdkundas.

RahvahanižanduzRedaktiruida

Industrialiž-agrarižen valdkundan kogosüdäiprodukt oli 3,243 trln US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (8nz' mail'mas, 2017) vai 12 400 US$ ühtele hengele. Vll 2015−2017 se ližadui 5% vodes. Maižandusen pala KSP:s om 14% (2017) i nece sarak otab 32% radnikoid (2016). Tegimišton pala om 40,3% i ratas 21%.

Indonezijan päeksport om elektroladimišt (läz 15%), erazvuiččed sobad (läz 12%), kivihil' (kümnendez), kivivoi (8%), pal'mvoi (7%), londuseline gaz (6%), pumaterialad da bumag (6%); toine eksport — kuld (5%), räzin (3%), kakaonproduktad (2%), vas'k (1%), tin (1%). Kitai, Japonii da Singapur oma päühtnijad torguindas (eksportan dai importan koumandez).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida