Ruand, täuz' oficialine nimituz — Ruandan Tazovaldkund (ruand.: Republika y'u Rwanda, angl.: Republic of Rwanda, franc.: République du Rwanda), om valdkund Päivnouzmafrikas, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen päine da kaikiš suremb Kigali-lidn sijadase valdkundan keskuses.

Ruandan Tazovaldkund
Republika y'u Rwanda (ruand.)
Republic of Rwanda (angl.)
République du Rwanda (fr.)
 Flag
Flag of Rwanda.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Rwanda.svg
Pälidn Kigali
Eläjiden lugu (2018) 12,187,400[1] ristitud
Pind 26,338 km²
Ruandan Tazovaldkund Republika y'u Rwanda (ruand.) Republic of Rwanda (angl.) République du Rwanda (fr.)
Kel' ruandan, anglijan, francijan
Valdkundan pämez' Pol' Kagame
Päministr Eduar Ngirente
Religii hristanuskond
Valüt ruandan frank (RWF)
Internet-domen .rw
Telefonkod +250
Aigvö UTC+2

IstoriiRedaktiruida

Vl 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut Bel'gijaspäi. Vl 1994 genocid tegihe Ruandas.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe[2]. Vn 2015 konstitucine referendum laski (98,3% «za») Pol' Kagame-prezidentale valitas koumen kerdan vl 2017, no lühenzi prezidentan strokud vidhe vodhesai vspäi 2024.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Ruandan topografine kart.

Ruand om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), Ugandanke suvipäivnouzmas da suves (169 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivlaskmas (217 km), Burundinke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Saum vezid om läz 5%.

Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» (ruand.: Igihugu cy'Imisozi Igihumbi, franc.: Pays des Mille Collines). Sen kaikiš korktemb čokkoim om Karisimbi-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Rusizi-jogen kendäk, 950 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb Kivu-järv om röunal KDT:nke. Joged oma Nil- da Kongo-jogiden basseinoiš.

Klimat om subekvatorialine neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000..1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om +17°...+21 C°.

Londuseližed pävarad oma kuld, tinkivend, vol'fram, berillii, londuseline gaz, gidroenergii, väghine mahuz.

TobmuzRedaktiruida

 
Parlamentan Alakodin pert' Kigališ.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks (vspäi 2024 linneb videks) vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (ruand.: Inteko Ishinga Amategeko). Üläkodi om Senat (ruand.: Umutwe wa Sena), se kogoneb 26 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om kahesa vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: Umutwe w'Abadepite), mülütab 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid videks vodeks, heišpäi 53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, kaks' ristitud — norištospäi da üks' invalidoišpäi.

Rahvahaline käskusišt om ottud Saksanman da Bel'gijan ozutesen mödhe.

Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vl 2017 elokun 4. päiväl. Nügüdläine Pol' Kagame-prezident radab vs 2000 sulakun 22. päiväspäi. Vn 2017 valičendoil hän sai 98,79% (vl 2010 — 93,08%), se om hänen koumanz' strok. Valitihe Senatad järgkerdan vl 2011. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vl 2018 sügüz'kun 3. päiväl. Eduar Ngirente radab päministran vs 2017 elokun 30. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Ruandan administrativiž-territorialine jagand.

Ruandas om 5 agjad (provincijad, ruand.: intara). Agjad alajagasoiš 30 administrativižeks rajonaks (akarere), ned — sektoroikš.

EläjadRedaktiruida

Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 12 337 138 eläjad. Ristitišt poleneb läžundoiden tagut.

Ruandas elädas heimod: hutulaižed — 84% (bantukel'žed), tutsilaižed — 15% (hö oma hamitalaižed), tvalaižed — 1% (pigmejad).

Uskondan mödhe (2012): protestantad — 49,5%, riman katolikad — 43,7%, islamanuskojad — 2,0%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 2,5%, märhapanendata — 1,4%.

Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Ruhengeri, Gisenji, Butere.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Ruandan päeksport oli kofe (26%), tin (24%), cirkonii (16%), čai (9%); toine eksport — teraz (2%), koza- da lehmännahkad (2%), lumiavtod da gol'fmašinad (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. Ruandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Ruandan Konstitucii vl 2003 cjcr.gov.rw-saital. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.