Senegal (franc.: Sénégal), täuz' oficialine nimituz — Senegalan Tazovaldkund (franc.: République du Sénégal), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Päine da kaikiš suremb lidn om Dakar.

Senegalan Tazovaldkund
République du Sénégal
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Dakar
Eläjiden lugu (2018) 15,020,945[1] ristitud
Pind 196,722 km²
Senegalan Tazovaldkund République du Sénégal
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Maki Sall
Päministr Mohamed Dionne
Religii islam
Valüt CFA:n frank (XOF)
Internet-domen .sn
Telefonkod +221
Aigvö UTC+0

Istorii

vajehta

Vn 1960 20. päiväl kezakud Senegal tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Sen jäl'ghe hädaihe maspäi vaugedverižid ristituid. Sikš ku jäi vähän kvalifikacijakahid radnikoid, ka ižanduz mäni lanktushe.

Vozil 1982−1989 konfederacii Gambijanke oli (Senegambii), ei tulend reališt integracijad.

Jäl'gmäine Senegalan Konstitucii[2][3] (nellänz' lugul) om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2001.

Geografijan andmused

vajehta
 
Senegalan topografine kart.

Senegal om mavaldkundröunoiš Mavritanijanke pohjoižes (röunan piduz — 742 km), Malinke päivnouzmas (489 km), Gvinejanke (363 km) da Gvinei-Bisaunke (341 km) suves, Gambii-anklavanke man südäimes (749 km). Ühthine röunoiden piduz om 2684 km. Atlantižen valdmeren randišton pird om 531 km pitte, sijadase valdkundan päivlaskmas. Valdkundan pind om 196 722 km².

Reljef om tazo. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi ülüz suvipäivlaskmaha Keduguspäi (581 m). Om kaks' sured joged: Senegal pohjoižes da Kazamans suves.

Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz om +23 C° vilukus, +28 C° heinkus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, raudkivend, vas'kkivend, fosfatad, kala.

Politine sistem

vajehta
 
Senegalan parlamentan pert' Dakaras.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad radsijha. Päministr paneb toižid ministrid radnikusile nevodes prezidentanke.

Parlament om üks'kodine, alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale) 165 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Üläkodi oli Senat, se om pästtud radmaspäi vn 2012 elokus prezidental mairištamha rahoid onetomaha sur'vedhe kactes.

Vn 2019 prezidentan pidestunuded järgenduseližed valičendad oliba ühtes turas (24. uhoku), Maki Sall sai vägestuz (58,26%) da radab kahtenden strokun jäl'geten vn 2012 sulakuspäi (sai 65,80% kahtes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2017 30. päiväl heinkud. Nügüdläine päministr om Mohamed Dionne vs 2014 heinkun 6. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Senegalan administrativiž-territorialine jagand.

Senegal jagase 14 agjaks (regionaks, franc.: région). Edesine administrativiž-territorialine jagand om kahtenvuitte.

Sured lidnad alajagasoiš administrativižešti (toižin sanoin, valitas tobmut) 46 ümbrikoiden kommunha (franc.: commune d'arroundissement, 19 niišpäi oma Dakaras). Toižed lidnad alajagasoiš 63 kommunha (fr.: commune). Vl 2009 kaik oli 113 kommunad. Külämad alajagasoiš 370 küläkundha.

Territorialižikš agjad alajagasoiš 45 departamentaks (franc.: département), ned — 103 ümbrikoks (fr.: arroundissement).

Eläjad

vajehta

Senegalas elädas senegalalaižed. Vl 2011 eläjiden lugu oli 12 643 799 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2017): volof — 37,1%, ful'be — 26,2%, serer — 17,0%, mandinka — 5,6%, diola — 4,5%, soninke — 1,4%, toižed rahvahad — 8,2% (sidä kesken evropalaižed i Livanan augotižlibundanke).

Uskondan mödhe (2016): islamanuskojad — 95,9%, hristanuskojad — 4,1% (riman katolikad tobjimalaz).

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Tub, Ties, Mbur, Kaolak, Sen Lui, Ziginšor. Vl 2010 kaik oli 13 lidnad enamba 50 tuh. eläjidenke.

Ižanduz

vajehta

Vl 2010 Senegalan päeksport oli kivivoi (24%), kala da merenproduktad (12%, sidä kesken lohi, torp, ustričud), kuld (8%), cement (8%), fosfatad (6%); toine eksport oli arahisvoi (5%), raud (3%), tabak (3%), keitoz (2%), puvill (1%), keitandsol (1%).

Homaičendad

vajehta
  1. Senegalan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Tedod Senegalan Konstitucijas da vn 2016 tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Senegalan Kostitucijan tekst ohjastusen gouv.sn-saital. (fr.)

Irdkosketused

vajehta



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.