Avaita pämenü

Senegal (franc.: Sénégal), täuz' oficialine nimituz — Senegalan Tazovaldkund (franc.: République du Sénégal), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Päine da kaikiš suremb lidn om Dakar.

Senegalan Tazovaldkund
République du Sénégal
 Flag
Flag of Senegal.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Senegal.svg
Pälidn Dakar
Eläjiden lugu (2018) 15 020 945[1] ristitud
Pind 196 722 km²
Senegalan Tazovaldkund République du Sénégal
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Maki Sall
Päministr Mohamed Dionne
Religii islam
Valüt CFA:n frank (XOF)
Internet-domen .sn
Telefonkod +221
Aigvö UTC+0

IstoriiRedaktiruida

Vn 1960 20. päiväl kezakud Senegal tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Sen jäl'ghe hädaihe maspäi vaugedverižid ristituid. Sikš ku jäi vähän kvalifikacijakahid radnikoid, ka ižanduz mäni lanktushe.

Vozil 1982−1989 konfederacii Gambijanke oli (Senegambii), ei tulend reališt integracijad.

Jäl'gmäine Senegalan Konstitucii[2] (nellänz' lugul) om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2001.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Senegalan topografine kart.

Senegal om mavaldkundröunoiš Mavritanijanke pohjoižes (röunan piduz — 742 km), Malinke päivnouzmas (489 km), Gvinejanke (363 km) da Gvinei-Bisaunke (341 km) suves, Gambii-anklavanke man südäimes (749 km). Ühthine röunoiden piduz om 2684 km. Atlantižen valdmeren randišton pird om 531 km pitte, sijadase valdkundan päivlaskmas. Valdkundan pind om 196 722 km².

Reljef om tazo. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi ülüz suvipäivlaskmaha Keduguspäi (581 m). Om kaks' sured joged: Senegal pohjoižes da Kazamans suves.

Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz om +23 C° vilukus, +28 C° heinkus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, raudkivend, vas'kkivend, fosfatad, kala.

Politine sistemRedaktiruida

 
Senegalan parlamentan pert' Dakaras.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad radsijha. Päministr paneb toižid ministrid radnikusile nevodes prezidentanke.

Parlament om üks'kodine, alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale) 165 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Üläkodi oli Senat, se om pästtud radmaspäi vn 2012 elokus prezidental mairištamha rahoid onetomaha sur'vedhe kactes.

Vn 2019 prezidentan pidestunuded järgenduseližed valičendad oliba ühtes turas (24. uhoku), Maki Sall sai vägestuz (58,26%) da radab kahtenden strokun jäl'geten vn 2012 sulakuspäi (sai 65,80% kahtes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2017 30. päiväl heinkud. Nügüdläine päministr om Mohamed Dionne vs 2014 heinkun 6. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Senegalan administrativiž-territorialine jagand.

Senegal jagase 14 agjaks (regionaks, franc.: région). Edesine administrativiž-territorialine jagand om kahtenvuitte.

Sured lidnad alajagasoiš administrativižešti (toižin sanoin, valitas tobmut) 46 ümbrikoiden kommunha (franc.: commune d'arroundissement, 19 niišpäi oma Dakaras). Toižed lidnad alajagasoiš 63 kommunha (fr.: commune). Vl 2009 kaik oli 113 kommunad. Külämad alajagasoiš 370 küläkundha.

Territorialižikš agjad alajagasoiš 45 departamentaks (franc.: département), ned — 103 ümbrikoks (fr.: arroundissement).

EläjadRedaktiruida

Senegalas elädas senegalalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Tub, Ties, Mbur, Kaolak, Sen Lui, Ziginšor. Vl 2010 kaik oli 13 lidnad enamba 50 tuh. eläjidenke.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 12 643 799 ristitud.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2010 Senegalan päeksport oli kivivoi (24%), kala da merenproduktad (12%, sidä kesken lohi, torp, ustričud), kuld (8%), cement (8%), fosfatad (6%); toine eksport oli arahisvoi (5%), raud (3%), tabak (3%), keitoz (2%), puvill (1%), keitandsol (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida