Zimbabve, täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ]), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980 vot Zimbabven nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.

Zimbabven Tazovaldkund
Republic of Zimbabwe
 Flag
Flag of Zimbabwe.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Zimbabwe.svg
Pälidn Harare
Eläjiden lugu (2018) 14,030,368[1] ristitud
Pind 390,757 km²
Zimbabven Tazovaldkund Republic of Zimbabwe
Kel' anglijan, šonan, pohjoižndebelen
Valdkundan pämez' Emmerson Mnangagva
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)[2]
Internet-domen .zw
Telefonkod +263
Aigvö UTC+2

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäiženke valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1965 11. päiväl kül'mkud Zimbabve tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe vn 2013 keväz'kul, sen udištamine tegihe vl 2017.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Zimbabven topografine kart.

Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suves (225 km) i Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.

Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes koume sezonad oleskeldas: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmaižil mägil.

Londuseližed pävarad oma platin da hrom (3nz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, diamantad, rubinad, izumrudad.

TobmuzRedaktiruida

 
Zimbabven parlament Harares.

Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (šonan kel': Mutungamiri weZimbabwe, angl.: President of the Republic of Zimbabwe). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust eile olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 80 ühtnijanke, heišpäi kaik rahvaz valičeb 60 ühtnijad, kundaližed organizacijad i vähembused — 20. Alakodi om Suiman Kodi (angl. House of Assembly). Se mülütab 270 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl heinkud. Vozil 1987−2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks, sai pävaličendoil 50,67%.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.

Zimbabven Tazovaldkund jagase 8 agjaks (provincijaks) da kahteks lidnaks agjan statusanke, Harare i Bulavajo. Agjad alajagasoiš 59 ümbrikho, ned — 1200 municipalitetha.

EläjadRedaktiruida

Zimbabves elädas zimbabvelaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 12 973 808 eläjad[4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2015): protestantad — 74,8%, riman katolikad — 7,3%, toižed hristanuskojad — 5,3%, rahvahaližed uskondad — 1,5%, islamanuskojad — 0,5%, toižed uskojad — 0,1%, religijatomad — 10,5%.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.

IžanduzRedaktiruida

Zimbabven päeksport om tabak (3nz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, ünäižed (ümbriradmižeta) diamantad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Zimbabven ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randan monetoid. Zimbabven dollar (ZWL) kävutihe edel vn 2009 sulakun 12. päiväd.
  3. Zimbabven Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. Vn 2012 rahvahanlugemižen jäl'gmäižed satused. — Zimbabven Nacionaline statistikan agentuz (zimstat.co.zw). (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.