Avaita pämenü

Burkina Faso, se om täuz' oficialine nimi (francijaks-ki), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Uagadugu. Edel 1984 vot Burkina Fason nimitihe Ülävol'tan Tazovaldkundaks.

Burkina Faso
 Flag
Flag of Burkina Faso.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Burkina Faso.svg
Pälidn Uagadugu
Eläjiden lugu (2013) 17 322 796[1] ristitud
Pind 273 187[2] km²
Burkina Faso
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Mišel' Kafando (velgusentäutai)
Päministr Isaak Ziada
Religii hristanuskond, islam, paganuz
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .bf
Telefonkod +226
Aigvö UTC+0

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimituz znamoičeb «tozimel'židen (arvokahiden) ristituiden ma» kätes sijaližiš kelišpäi.

IstoriiRedaktiruida

Vl 1960 elokun 5. päiväl Burkina Faso tedoti ripmatomut Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1991 kezakun 2. päiväl. Se om väges vn 2002 vajehtusidenke[3].

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Burkina Fason topografine kart.

Burkina Faso mülüb Sahel'-zonha. Kuivan sezonan aigan (kül'mku - keväz'ku) kuiv harmattan-tullei puhub Saharan polespäi.

Burkina Faso om mavaldkundröunoiš Malinke pohjoižes (röunan piduz — 1000 km), Nigeranke päivnouzmas (628 km), Beninanke suvipäivnouzmas (306 km), Togon (126 km) da Gananke (549 km) suves, Kot d'Ivuaranke suvipäivlaskmas (584 km). Ühthine röunoiden piduz — 3193 km. Burkina Faso om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase lainhekahal Mosi-platol 200-500 m korktusil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Tenakuru-mägi, 747 m valdmeren pindan päl.

Läz 20 joged om, kaik ned kuivehtudas vihmatoman sezonan aigan. Must Vol't- da Vauged Vol't-joged oma kaikiš pidembad niišpäi.

Klimat om subekvatorialine, savannad oma enambuses, man pohjoižes — kuivad savannad. Mecad ottas 9% valdkundan territorijaspäi. Vihmoiden sezonan aigan paneb 600-900 mm sadegid.

Londuseližed pävarad oma mangankivend, kuld, fosforitad, platin, vas'k, nikel', titan.

TobmuzRedaktiruida

 
Burkina Fason parlamentan pert' Uagadugus.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb päministrad radsijha. Prezidental om oiktuz heitta parlamentad. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks. Ühten kahtenden strokun om voimuz hänel. Sihe kacmata, enzne Blez Kompaore-prezident ištui ičeze radsijal vspäi 1987, jäl'gmäižes sodakukerduses aigaspäi. Edel 2000 vot hänen valdatusiden strok oli 7 vot, a sid' Konstitucijad vajehtihe hänen tobmuden aigan, ka kaik zavodihe ani kuti ezmässai.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (fr.: Assemblée Nationale). Kaik rahvaz valičeb sen 127 ühtnijoid 5 vodeks. Mugažo parlamentha mülüb Konstitucijan Kodi (10 ühtnijad), Ekonomine da Socialine Nevondkund vaiše nevondfunkcijanke.

Burkina Fason parlamentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2012 tal'vkun 2. päiväl. Prezidentad valitihe järgenduseližen kerdan vl 2010 kül'mkun 21. päiväl, Blez Kompaore sai 80,2%, se oli hänen kahtenz' strok Konstitucijan udištamižen jäl'ghe. Vl 2014 redukun 30. päiväl massprotestan demonstracijoiden da sodakukerdusen jäl'ghe hän läksi erindha, parlament oli pästtud radmaspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Burkina Fason administrativiž-territorialine jagand.

Burkina Fasos om 13 agjad, ned alajagase 45 provincijha. Provincijad alajagase 301 departamentha.

EläjadRedaktiruida

Burkina Fason elädas burkinalaižed.

Burkina Fason toižed sured lidnad (enamba 90 tuh. ristituid vl 2012[4]): Bobo Diulaso, Banfor, Kudugu.

IžanduzRedaktiruida

Burkina Fason päeksport om kuld, puvill; toine eksport — kabjživatad, liha, nahkasine torhuz.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida