Avaita pämenü
Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha.
26
0
0
0
2
14
8
2
Fe
55,847
Raud

Raud (Feferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' alüminijan taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht.

Fizižed ičendadRedaktiruida

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845%), 56Fe (91,754%), 57Fe (2,119%) i 58Fe (0,282%). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke i 6 izomärad mugažo.

Himižed ičendadRedaktiruida

Metallal om luja himine reakcine mahtuz. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda iče il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.

Raudha sidotud vepsän muštatišedRedaktiruida

  • Ala pure raudad.
  • Raud ei pala lämoiš.
  • Tago raud kuni palab om.

Kacu mugažoRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida