Raud

Raud (Fe — ferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nelländes periodas.

Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha

26	0 0 0 2 14 8 2
Fe 55,847
Raud

Ühthine ümbrikirjutand ​

Raud om levitadud londuses lujas (4,7 % Man kores, kahtenz' alüminijan taga, om äi metallad Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud).

Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht. Kävutadas avaros raudan ühthesuladusid hil'nikanke: teraz (vähemb mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), kaugedraud (enamba mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), rösttumatoi (legiruidud) teraraud legirujiden metalloiden ližadusenke (hrom, marganc, vanadii da tž.).

Fizižed ičendad

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden kesken nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: ⁵⁴Fe (5,845 %), ⁵⁶Fe (91,754 %, üks' kaikiš stabiližembiš südäitukuišpäi), ⁵⁷Fe (2,119 %) i ⁵⁸Fe (0,282 %). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke, löutihe kut izomärad mugažo. Kaikiš hätkemban ⁶⁰Fe-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,6 mln vozid, sid' ⁵⁵Fe (T_½=2,74 vot) i raud-59 (44,5 päivest). Radioaktivižed izotopad hajetas β- i protonižen (nomerad 45..50), β- i neitronižen (nomerad 66..69) vai muite β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoiš margancaks vai kobal'taks, izotopad 45..50 — margancaks i hromaks.

Himižed ičendad

Keskmäine himine reakcine mahtuz om metallal, se rippub raudan puhthuden i dispersižusen märaspäi, veden i hapanikan olendaspäi. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid. Harakterižed muigotandmärad oma +2 i +3, voib olda +6 i +7 mugažo.

Muigotandmärale +2 sättudas must hapanduz FeO i vihand gidrohapanduz Fe(OH)₂. Niiden ičendad oma muglanvuiččed. Fe(II) om soliš kationan nägul. Kaks'valentine raud om väll' endištai.

Muigotandmärale +3 sättudas amfoterižed ruskedkoričma hapanduz Fe₂O₃ i koričma gidrohapanduz Fe(OH)₃.

Raud palab puhthan hapanikan atmosferas lämbitusel säten raudan hapandust(II,III):

${\mathsf {3Fe+2O_{2}{\xrightarrow {150-600^{o}C}}Fe_{3}O_{4}}}$

Hen pölü voib virizuda ičeksaz il'mas.

Ku pästta hapanikad vai il'mad sulatud raudas läbi, ka raudan hapanduz(II) sädase:

${\mathsf {2Fe+O_{2}\xrightarrow {^{o}t} \ 2FeO}}$

Raud reagiruib rikin tuhkanke lämbitusel, raudan sul'fid(II) sädase:

${\mathsf {Fe+S\xrightarrow {^{o}t} \ FeS}}$

Metallal om reakcijoid galogenidenke lämbitusen olendas, sen paloin, palab hloras säten raudan hloridad(III)

${\mathsf {2Fe+3Cl_{2}\xrightarrow {^{o}t} \ 2FeCl_{3}}}$.

Raudha sidodud vepsän muštatišed

• Ala pure raudad.
• Edel raud ratteb, konz mehen sana katteb.
• Raud ei pala lämoiš.
• Tago raud kuni palab om.

Kacu mugažo

• Raudaig

Irdkosketused

• Raud webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz raudas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)