Raud

Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha.

26	0 0 0 2 14 8 2
Fe 55,847
Raud

Raud (Fe — ferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' alüminijan taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht.

Fizižed ičendad

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: ⁵⁴Fe (5,845%), ⁵⁶Fe (91,754%), ⁵⁷Fe (2,119%) i ⁵⁸Fe (0,282%). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke i 6 izomärad mugažo.

Himižed ičendad

Metallal om luja himine reakcine mahtuz. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda iče il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.

Raudha sidotud vepsän muštatišed

• Ala pure raudad.
• Raud ei pala lämoiš.
• Tago raud kuni palab om.

Kacu mugažo

• Raudaig

Irdkosketused

• Raud webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz raudas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)