Gabon (franc.: Gabon [ɡaˈbõ]), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund (franc.: République gabonaise), om valdkund Keskmäižen Afrikan päivlaskmas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil'.

Gabonan Tazovaldkund
République gabonaise
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Librevil'
Eläjiden lugu (2018) 2,119,036[1] ristitud
Pind 267,667 km²
Gabonan Tazovaldkund République gabonaise
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Bris Oligi
Päministr Rose Kristiane Raponda
Religii hristanuskond, islam
Valüt KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .ga
Telefonkod +241
Aigvö UTC+1

Istorii

vajehta

Vn 1960 17. päiväl elokud Gabon tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Vn 2023 30. elokud sodakukerduz tegihe valdkundas.

Vl 1961 nügüdläine Konstitucii om vahvištadud. Se om väges voziden 1975, 1991, 2003 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

vajehta
 
Gabonan topografine kart

Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialiženke Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren randpolel. Valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. Gabonan pind om 267 667 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži-mägi (1575 m).

Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes i subekvatorialine toižil paloil. Jogiden verk om tihed da täuz'vezine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (raudkivend, urankivend, niobii, marganc, kuld); toižed varad oma mec, gidroenergii.

Politine sistem

vajehta
 
Senatan pert'kulu — Gabonan parlamentan üläkodin ištundoiden sija Libreviliš

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat) 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 143 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb kaikid heid (edel oli 120 deputatad i prezident pani ühesad heišpäi), valdatusiden strok om viž vot.

Nügüdläine Gabonan prezident om Bris Oligi vn 2023 elokun 30. päiväspäi. Edeline prezident om Ali ben Bongo Ondimba, radoi vs 2009 elokun 30. päiväspäi, valitihe järgkerdan vn 2016 27. päiväl redukud (sai 49,80 %). Rose Kristiane Raponda radab päministran vs 2020 heinkun 16. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden pidestunuded valičendad oliba vn 2018 6. i 27. päivil redukud (edel sidä vn 2011 tal'vkus).

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Gabonan administrativiž-territorialine jagand.

Gabon jagase ühesaks agjaks (provincijaks, franc.: province). Agjad alajagasoiš 50 departamentaks (franc.: département).

Eläjad

vajehta

Gabonas elädas gabonalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 672 597 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 42,3 %, protestantad — 12,3 %, toižed hristanuskojad — 27,4 %, islamanuskojad — 9,8 %, animistad — 0,6 %, toižed uskojad — 0,5 %, uskondata i uskondan ozutandata — 7,1 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Port Žantil', Fransvil'. Vl 2006 ristitišton viž kudendest oliba lidnoiden eläjikš.

Ižanduz

vajehta

Gabon om välläs šingotadud agrarine ma, radnikoiden koume videndest oma ottud maižandushe i mecan varhapanendha. Kogosudaiproduktan tehmine jagoihe muga vl 2015: maižanduz — 3,7 %, tegimišt — 39,1 %, holitišiden sfer — 57,2 %. Maižanduz andab nenid produktoid: maniok, saharrogo, jams, bananad, fruktad, kukuruz, maplodud. Tegimišton päižed sarakod oma kivivoin samine (11,8 mln tonnoid vl 2013) da sen ümbriradmine, margancan i kuldan samine, maižanduzprodukcijan i mecan ümbriradmine. Kaivuztegimišt andab enamba elod ühthele hengele mi Afrikan toižiš maiš, no se om koncentriruidud, gollüz om levitadud.

Valdkundan päeksport om kivivoi (69 %), pumaterialad (16 %), marganc (10 %); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1 %), kontorkalud (1 %). Importan päpala oma tegimišton tavarod i söndtavarod.

Homaičendad

vajehta
  1. Gabonan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.