Gabon
Gabon (franc.: Gabon [ɡaˈbõ]), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund (franc.: République gabonaise), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil'.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Librevil' |
| Eläjiden lugu (2018) | 2,119,036[1] ristitud |
| Pind | 267,667 km² |
| |
| Kel' | francijan |
| Valdkundan pämez' | Bris Oligi |
| Päministr | Rose Kristiane Raponda |
| Religii | hristanuskond, islam |
| Valüt | KFA:n frank (XAF) |
| Internet-domen | .ga |
| Telefonkod | +241 |
| Aigvö | UTC+1 |
Istorii Redigeeri
Vn 1960 17. päiväl elokud Gabon tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Vn 2023 30. elokud sodakukerduz tegihe valdkundas.
Vl 1961 nügüdläine Konstitucii om vahvištadud. Se om väges voziden 1975, 1991, 2003 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused Redigeeri
Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialiženke Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren randpolel. Valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. Gabonan pind om 267 667 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži-mägi (1575 m).
Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes i subekvatorialine toižil paloil. Jogiden verk om tihed da täuz'vezine.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (raudkivend, urankivend, niobii, marganc, kuld); toižed varad oma mec, gidroenergii.
Politine sistem Redigeeri
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radnikusele.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat) 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 143 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb kaikid heid (edel oli 120 deputatad i prezident pani ühesad heišpäi), valdatusiden strok om viž vot.
Nügüdläine Gabonan prezident om Bris Oligi vn 2023 elokun 30. päiväspäi. Edeline prezident om Ali ben Bongo Ondimba, radoi vs 2009 elokun 30. päiväspäi, valitihe järgkerdan vn 2016 27. päiväl redukud (sai 49,80 %). Rose Kristiane Raponda radab päministran vs 2020 heinkun 16. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden pidestunuded valičendad oliba vn 2018 6. i 27. päivil redukud (edel sidä vn 2011 tal'vkus).
Administrativiž-territorialine jagand Redigeeri
Kacu kirjutuz: Gabonan administrativiž-territorialine jagand.
Gabon jagase ühesaks agjaks (provincijaks, franc.: province). Agjad alajagasoiš 50 departamentaks (franc.: département).
Eläjad Redigeeri
Gabonas elädas gabonalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 672 597 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 42,3 %, protestantad — 12,3 %, toižed hristanuskojad — 27,4 %, islamanuskojad — 9,8 %, animistad — 0,6 %, toižed uskojad — 0,5 %, uskondata i uskondan ozutandata — 7,1 %.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Port Žantil', Fransvil'. Vl 2006 ristitišton viž kudendest oliba lidnoiden eläjikš.
Ižanduz Redigeeri
Gabonan päeksport om kivivoi (69 %), pumaterialad (16 %), marganc (10 %); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1 %), kontorkalud (1 %).
Homaičendad Redigeeri
Irdkosketused Redigeeri
| Gabon Vikiaitas |
| Afrikan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |