Ugand (suahili i angl.: Uganda, mugažo Yuganda nacionaližel lugand-kelel), täuz' oficialine nimituz — Ugandan Tazovaldkund (angl.: Republic of Uganda, suahili-kelel: Jamhuri ya Uganda), om mererandatoi valdkund Afrikan päivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kampal.

Ugandan Tazovaldkund
Republic of Uganda (angl.)
Jamhuri ya Uganda (suahili)
 Flag
Flag of Uganda.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Uganda.svg
Pälidn Kampal
Eläjiden lugu (2018) 40 853 749[1] ristitud
Pind 241 038 km²
Ugandan Tazovaldkund Republic of Uganda (angl.) Jamhuri ya Uganda (suahili)
Kel' anglijan, suahili
Valdkundan pämez' Joveri Kaguta Museveni
Päministr Ruhakana Rugunda
Religii hristanuskond, paganuz, islam
Valüt ugandan šilling (USh) (UGX)
Internet-domen .ug
Telefonkod +256[2]
Aigvö UTC+3

IstoriiRedaktiruida

Vl 1962 redukun 9. päiväl Ugand tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1985 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud vl 1995 redukun 8. päiväl, se om väges voziden 2005, 2015 i 2017 vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Ugandan topografine kart.

Ugand om valdkundröunoiš Kenijanke päivnouzmas (röunan piduz — 814 km), Tanzanijanke (391 km) da Ruandanke (172 km) suves, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (877 km), Suvisudananke pohjoižes (475 km). Ühthine röunoiden piduz om 2729 km. Valdkundan pind om 241 038 km², sidä kesken saum vezid om 18% (43 938 km²). Ugand om mererandatoi valdkund.

Valdkundan pind om jagadud jogialangištoil mägitazangišt 1000..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Margarit-mägioc (5110 m). Al'bert-järven pind om kaikiš madalamb (621 m). Viktorii-järv otab Ugandan suvipäivnouzmpol't.

Klimat om subekvatorialine.

Londuseližed pävarad oma vas'k, kobal't, kuld, gidroenergii; toižed varad — mouckivi, keitandsol, mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

 
Ugandan parlament Kampalas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Uganda, suah.: Rais wa Jamhuri ya Uganda), hän-žo om azekhiden vägiden päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad da toižid ministrid radnikusele.

Parlament (angl.: Parliament of Uganda, suah.: Bunge la Uganda) om üks'kodine 449 deputatanke, niišpäi 290 — kaik rahvaz valičeb, 116 — naižiden ezitajad, 10 — armijaspäi, 5 — norištospäi, 5 — invalidoiden ezitajad, 5 — radajiden ezitajad, 18 — vihtoi oficialižed personad. Deputatoiden valdatusiden strok om viž vot.

Vl 2016 uhokun 18. päiväl Ugandan järgvaličendad oliba. Valitihe prezidentad da 10. kucundan parlamentan ühtnijoid. Joveri Kaguta Museveni sai vägestust (60,62%, vl 2011 oli 68,38%). Hän jätktab prezidentan vs 1986 vilukun 29. päiväspäi. Ugandan nügüdläine päministr om Ruhakana Rugunda vs 2014 sügüz'kun 18. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Ugandan administrativiž-territorialine jagand.

Ugand jagase nelläks agjaks (regionaks, angl.: region). Agjad alajagasoiš 112 ümbrikoks (angl.: district), üks' niišpäi om Kampal-pälidnan ümbrik. Ümbrikod alajagasoiš municipaližihe ühtnikoihe.

EläjadRedaktiruida

Ugandas elädas ugandalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 35 918 915 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2014): ganda — 16,5%, nkole — 9,6%, soga — 8,8%, čiga (kiga) — 7,1%, teso — 7,0%, langi — 6,3%, gisu — 4,9%, ačoli — 4,4%, lugbara — 3,3%, toižed rahvahad — 32,1%.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 45,1%, riman katolikad — 39,3%, islamanuskojad — 13,7%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 0,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kir, Mbarar, Mukono, Gulu, Nansan, Masak, Kasese, Hoim. Vl 2014 21 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

IžanduzRedaktiruida

Ugandan päeksport om kofe (19%), toižed söndtavarod (läz 13%, sidä kesken ris, kukuruz, pal'mvoi, perč, olud, kuidud leib), kala da liha (9%), tabak (6%); toine eksport — oigendimed radion da telefoniden täht (4%), cement (4%), kivivoi (4%), kakaonbabud (3%), vihand čai (3%), rogosahar (3%), änikod (2%), kuld (2%), raud (2%), puvill (2%), muil (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. Ugandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Kenijas da Tanzanijaspäi telefonkod +006 om.
  3. Ugandan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.