Metall (latinan kelen metallum sündui amuižgrek.: μεταλλον-sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid (kacu alemba), nimitadud metalližikš.

Osmijan kristallad
Alüminijan brusuden päluine
Barii argonan atmosferas

Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.

Metallad oma levitadud materialad, ristit kävutab paksuid niišpäi ičeze istorijan hätkte instrumentoikš i rahoikš, nügüd'aigan sauvusiden-ki paloikš, azegištos i elektrotehnikas. Ratas metalližid ühthesuladusid, sätas uzid materialid metalloidenke (keramik).

Metalloiden harakterižed ičendadRedigeeri

Metalloiden toižendadRedigeeri

  • muglmetallad (6)
  • muglmametallad (4)
  • berillii (Be) i magnii (Mg), ei mülügoi gruppihe
  • päličmänendmetallad (40)
  • kebnad metallad (7)
  • pol'metallad (vai metalloidad, 7)
  • lantanoidad (14) + lantan (La)
  • aktinoidad (14) + aktinii (Ac)
  • vezinik (H) ozutab metalližid ičendoid märitud arvoimižiš


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.