Metall

Osmijan kristallad.

Alüminijan brusuden päluine.

Barii argonan atmosferas.
Metall (latinan kelen metallum sündui amuižgrek.: μεταλλον-sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid.
Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.
Metalloiden harakterižed ičendadRedaktiruida
- Metalline hošt
- Hüvä elektrovendmahtuz
- Kebnan mehanižen ümbriradmižen voind, ozutesikš, plastižuz
- Korged tiheduz (metallad oma tobjimalaz jügedambad, mi toižed elementad)
- Korged suladandlämuz (erindad: artut', gallii da muglmetallad)
- Luja lämudenvendmahtuz
- Himižiš reakcijoiš metallad olesketas paksumba endištajin
Metalloiden toižendadRedaktiruida
- muglmetallad (6)
- muglmametallad (4)
- berillii (Be) i magnii (Mg), ei mülügoi gruppihe
- päličmänendmetallad (40)
- kebnad metallad (7)
- pol'metallad (vai metalloidad, 7)
- lantanoidad (14) + lantan (La)
- aktinoidad (14) + aktinii (Ac)
- vezinik (H) ozutab metalližid ičendoid märitud arvoimižiš
Metall Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |