Keskafrikan Tazovaldkund
Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; franc.: République centrafricaine [ʀepyˈblik sɑ̃trʀafrʀiˈkɛn], sango: Ködörösêse tî Bêafrîka [kōdōrōsésè tí bé.àfríkà]), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe Ubangi Šari:kš, kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Bangi |
Eläjiden lugu (2018) | 5,745,062[1] ristitud |
Pind | 622,984 km² |
![]() | |
Kel' | francijan, sango |
Valdkundan pämez' | Fosten-Aršanž Tuadera |
Päministr | Firmen Ngrebada |
Religii | hristanuskond, paganuz[1], islam |
Valüt | Keskafrikan KFA:n frank (XAF) |
Internet-domen | .cf |
Telefonkod | +236 |
Aigvö | UTC+1 |
Istorii
vajehtaVn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke)[2].
Geografijan andmused
vajehtaKeskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.
Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.
Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.
Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.
Tobmuz
vajehtaOhjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République centrafricaine). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.
Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08 % vn 2011 valičendoil da ohjandi kahtenden strokun, no vn 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi. Keskafrikan Tazovaldkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vll 2015−2016 (30. tal'vkud, 14. uhokud i 30. keväz'kud). Fosten-Aršanž Tuadera sai vägestust (62,71 % änid) da radab prezidentan vn 2016 keväz'kun 30. päiväspäi. Firmen Ngrebada oti päministran radnikust vn 2019 25. päiväl uhokud.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.
Keskafrikan Tazovaldkundas om kuz'toštkümne prefekturad (franc.: préfectures, sango: kodoro kômanda-kôta) da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (franc.: commune autonome, sango: kôta-gbata). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.
Eläjad
vajehtaKeskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 277 959 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): rahvahaližed uskondad — 35 %, protestantad — 25 %, riman katolikad — 25 %, islamanuskojad — 15 %. Animistižed verod oma levitadud lujas hristanuskojan enambusen keskes.
Keskafrikan Tazovaldkundan toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.
Ižanduz
vajehtaKeskafrikan Tazovaldkund om lujas goll' agrarine valdkund, kacmata tarbhaižiden kaivatusiden znamasižihe varoihe, rippub verhiden maiden gumanitarižes abuspäi. Ohjastuz ei voi otta kontrolihe valdkundan tobmad palad. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (kuldan i diamantoiden samine), mecpilindan pened edheotandad, motocikloiden da velosipedoiden ühthekeraduz, tekstiline, kengiden radhonused, oluden tehmine.
Vl 2012 valdkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57 %) da mec (29 %); toine eksport — elektroladimed (2 %), kofe (2 %), bananad (1 %).
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Keskafrikan Tazovaldkundan informacine sait (centrafricaine.info). (angl.) (fr.)
- Keskafrikan Tazovaldkundan statistikan sait (stat-centrafrique.com). (fr.)
Keskafrikan Tazovaldkund Vikiaitas |
Afrikan valdkundad | ||
1 Om Azijas mugažo. |