Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; franc.: République centrafricaine [ʀepyˈblik sɑ̃trʀafrʀiˈkɛn], sango: Ködörösêse tî Bêafrîka), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe Ubangi Šari:kš, kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.

Keskafrikan Tazovaldkund
République centrafricaine (fr.)
Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
 Flag
Flag of the Central African Republic.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Central African Republic.svg
Pälidn Bangi
Eläjiden lugu (2018) 5 745 062[1] ristitud
Pind 622 984 km²
Keskafrikan Tazovaldkund République centrafricaine (fr.) Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
Kel' francijan, sango
Valdkundan pämez' Fosten-Aršanž Tuadera
Päministr Firmen Ngrebada
Religii hristanuskond, paganuz[1], islam
Valüt Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .cf
Telefonkod +236
Aigvö UTC+1

IstoriiRedaktiruida

Vn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke).[2]

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Keskafrikan Tazovaldkundan topografine kart.

Keskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.

Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.

Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.

Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.

TobmuzRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République centrafricaine). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.

Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08% vn 2011 valičendoil da ohjandi kahtenden strokun, no vn 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi. Keskafrikan Tazovaldkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vll 2015−2016 (30. tal'vkud, 14. uhokud i 30. keväz'kud). Fosten-Aršanž Tuadera sai vägestust (62,71% änid) da radab prezidentan vs 2016 keväz'kun 30. päiväspäi. Firmen Ngrebada oti päministran radnikust vn 2019 25. päiväl uhokud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Keskafrikan Tazovaldkundas om 16 prefekturad (franc.: préfectures, sango: kodoro kômanda-kôta) da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (franc.: commune autonome, sango: kôta-gbata). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.

EläjadRedaktiruida

Keskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 277 959 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): rahvahaližed uskondad — 35%, protestantad — 25%, Riman katolikad — 25%, islamanuskojad — 15%. Animistižed verod oma levitadud lujas hristanuskojan enambusen keskes.

Keskafrikan Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Keskafrikan Tazovaldkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57%) da mec (29%); toine eksport — elektroladimed (2%), kofe (2%), bananad (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 Keskafrikan Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2004 Keskafrikan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst wipolex.wipo.int-saital. (fr.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.