Keskafrikan Tazovaldkund

Keskafrikan Tazovaldkund
République centrafricaine (fr.)
Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Bangi
Eläjiden lugu (2018)	5,745,062 ristitud
Pind	622,984 km²
Kel'	francijan, sango
Valdkundan pämez'	Fosten-Aršanž Tuadera
Päministr	Firmen Ngrebada
Religii	hristanuskond, paganuz, islam
Valüt	Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cf
Telefonkod	+236
Aigvö	UTC+1

Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; franc.: République centrafricaine [ʀepyˈblik sɑ̃trʀafrʀiˈkɛn], sango: Ködörösêse tî Bêafrîka [kōdōrōsésè tí bé.àfríkà]), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe Ubangi Šari:kš, kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.

Istorii

Vn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke)^[2].

Geografijan andmused

Keskafrikan Tazovaldkundan topografine kart (2007)

Keskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.

Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.

Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.

Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.

Tobmuz

Nacionaližen Suiman sauvuz Bangiš, tal'vku 2014

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République centrafricaine). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.

Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08 % vn 2011 valičendoil da ohjandi kahtenden strokun, no vn 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi. Keskafrikan Tazovaldkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vll 2015−2016 (30. tal'vkud, 14. uhokud i 30. keväz'kud). Fosten-Aršanž Tuadera sai vägestust (62,71 % änid) da radab prezidentan vn 2016 keväz'kun 30. päiväspäi. Firmen Ngrebada oti päministran radnikust vn 2019 25. päiväl uhokud.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Keskafrikan Tazovaldkundas om kuz'toštkümne prefekturad (franc.: préfectures, sango: kodoro kômanda-kôta) da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (franc.: commune autonome, sango: kôta-gbata). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.

Eläjad

Keskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 277 959 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): rahvahaližed uskondad — 35 %, protestantad — 25 %, riman katolikad — 25 %, islamanuskojad — 15 %. Animistižed verod oma levitadud lujas hristanuskojan enambusen keskes.

Keskafrikan Tazovaldkundan toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.

Ižanduz

Keskafrikan Tazovaldkund om lujas goll' agrarine valdkund, kacmata tarbhaižiden kaivatusiden znamasižihe varoihe, rippub verhiden maiden gumanitarižes abuspäi. Ohjastuz ei voi otta kontrolihe valdkundan tobmad palad. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (kuldan i diamantoiden samine), mecpilindan pened edheotandad, motocikloiden da velosipedoiden ühthekeraduz, tekstiline, kengiden radhonused, oluden tehmine.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57 %) da mec (29 %); toine eksport — elektroladimed (2 %), kofe (2 %), bananad (1 %).

Homaičendad

Irdkosketused

Keskafrikan Tazovaldkund Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[ciact-1] 1,0 ^1,1 Keskafrikan Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 2004 Keskafrikan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst wipolex.wipo.int-saital. (fr.)

[1]

[2]

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Bangi
Eläjiden lugu (2018)	5,745,062^[1] ristitud
Pind	622,984 km²

Kel'	francijan, sango
Valdkundan pämez'	Fosten-Aršanž Tuadera
Päministr	Firmen Ngrebada
Religii	hristanuskond, paganuz^[1], islam
Valüt	Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cf
Telefonkod	+236
Aigvö	UTC+1