Keskafrikan Tazovaldkund

Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; franc.: République centrafricaine [ʀepyˈblik sɑ̃trʀafrʀiˈkɛn], sango: Ködörösêse tî Bêafrîka), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe Ubangi Šari:kš, kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.

Keskafrikan Tazovaldkund
République centrafricaine (fr.)
Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Bangi
Eläjiden lugu (2018) 5,745,062[1] ristitud
Pind 622,984 km²
Keskafrikan Tazovaldkund République centrafricaine (fr.) Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
Kel' francijan, sango
Valdkundan pämez' Fosten-Aršanž Tuadera
Päministr Firmen Ngrebada
Religii hristanuskond, paganuz[1], islam
Valüt Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .cf
Telefonkod +236
Aigvö UTC+1

Istorii vajehta

Vn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke).[2]

Geografijan andmused vajehta

 
Keskafrikan Tazovaldkundan topografine kart.

Keskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.

Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.

Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.

Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.

Tobmuz vajehta

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République centrafricaine). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.

Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08% vn 2011 valičendoil da ohjandi kahtenden strokun, no vn 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi. Keskafrikan Tazovaldkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vll 2015−2016 (30. tal'vkud, 14. uhokud i 30. keväz'kud). Fosten-Aršanž Tuadera sai vägestust (62,71% änid) da radab prezidentan vs 2016 keväz'kun 30. päiväspäi. Firmen Ngrebada oti päministran radnikust vn 2019 25. päiväl uhokud.

Administrativiž-territorialine jagand vajehta

   Kacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Keskafrikan Tazovaldkundas om 16 prefekturad (franc.: préfectures, sango: kodoro kômanda-kôta) da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (franc.: commune autonome, sango: kôta-gbata). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.

Eläjad vajehta

Keskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 277 959 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): rahvahaližed uskondad — 35%, protestantad — 25%, Riman katolikad — 25%, islamanuskojad — 15%. Animistižed verod oma levitadud lujas hristanuskojan enambusen keskes.

Keskafrikan Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.

Ižanduz vajehta

Vl 2012 Keskafrikan Tazovaldkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57%) da mec (29%); toine eksport — elektroladimed (2%), kofe (2%), bananad (1%).

Homaičendad vajehta

  1. 1,0 1,1 Keskafrikan Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2004 Keskafrikan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst wipolex.wipo.int-saital. (fr.)

Irdkosketused vajehta



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.