Livan (arab.: لبنان‎‎ Lübnan), täuz' oficialine nimi — Livanan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية اللبنانية Al'-Džumhurija al'-Lübnanija), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas, Keskmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Beirut.

Livanan Tazovaldkund
الجمهورية اللبنانية
(Al'-Džumhurija al'-Lübnanija)
 Flag
Flag of Lebanon.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Lebanon.svg
Pälidn Beirut
Eläjiden lugu (2018) 6 100 075[1] ristitud
Pind 10 452 km²
Livanan Tazovaldkund الجمهورية اللبنانية (Al'-Džumhurija al'-Lübnanija)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Mišel' Aun
Päministr Hasan Diab
Religii islam, hristanuskond
Valüt Livanan funt (LBP)
Internet-domen .lb
Telefonkod +961
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

IstoriiRedaktiruida

Vn 1943 22. päiväl kül'mkud Livan tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Vn 1926 semendkun 23. päivän vahvištadud Konstitucii (völ edel ripmatomut) tirpi järgenduselišt udištamišt vl 1990.[2]

Vozil 1975−1990 sur' Rahvahanikoiden soda tegihe valdkundas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Livanan topografine kart.

Valdkund otab Keskmeren päivnouzmaižen randan palad. Mererandan piduz om 225 km.

Livan om mavaldkundröunoiš Sirijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunoiden piduz — 375 km), Izrailinke suves (79 km). Ühthine röunoiden piduz — 454 km.

Mererandaline alangišt om vaiše severt-se kilometrad levette. Mäged ottas valdkundan tobmad palad, ned oma Livan- da Antilivan-mägisel'gad. Kaikiš korktemb čokkoim om Livan-sel'gan Kurnat as Saud-mägi, 3088 m valdmeren pindan päl.

Klimat om Keskmeren tropine. Keskmäine lämuz kezal om +28 C° mererandal, +22 C° mägil; tal'vel +13° da +6°. Paneb sadegid 400 mm vodes mererandal, 1000 mm mägipautkil. Tal'vel om vilukaz da neps (mägil lämuz om alemba noläd, sigä paneb lunt, se ei suland lophu kezhasai). Kezal om räk da kuivahk. Lete- da pölütorokad oleskeldas.

Londuseližed varad oma vezi, raudkivendod, mouckivi, keitandsol.

Politine sistemRedaktiruida

 
Livanan parlamentan pert' Beirutas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية اللبنانية Rajijs aldžumhuriat allubnania). Parlament valičeb händast kudeks vodeks, üks'jäižeks strokuks. Prezident vahvištab ohjastusen päministrad parlamentan nevondan mödhe. Kvotad uskondan mödhe ottud kaikes tobmudes: prezident om hristanuskoi, päministr om islamanuskoi. Ministrišton radsijad alajagasoiš mugažo: pol'ohjastust oma hristanuskojad, ohjastusen kahtenz' pol' oma islamanuskojad.

Livanan parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (araban kelel: مجلس النواب Mažlis an-Nuvvab) 128 ühtnijanke, sidä kesken 64 oma hristanuskojišpäi, 64 — islaman uskojišpäi.

Vl 2018 semendkun 6. päiväl Livanan parlamentoiden ühtnijoiden valičendad oliba (valdkundan parlamentha sidä kesken), edeližed valičendad oliba vl 2009. Vl 2016 redukun 31. päiväl prezidentan pit'kastunuded valičendad parlamentas oliba, Mišel' Aun om valitud, hän-žo tegi prezidentan velgusidme vll 1988 (sügüz'ku) − 1990 (reduku). Hasan Diab radab päministran vs 2020 vilukun 21. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Livanan administrativiž-territorialine jagand.

Livanan Tazovaldkund jagase 6 agjaks (arab.: muhafaza). Agjad alajagasoiš, päiči Beirut-pälidnas, 25 ümbrikoks (arab. kadaa). Ümbrikod jagasoiš municipalitetoikš (arab. nahija).

EläjadRedaktiruida

 
Livanan levigandusen kart rahvahan da uskondan mödhe.

Livanas elädas livanalaižed: arabalaižed — 95%, armenijalaižed — 4%, toižed rahvahad — 1%. Arabad-hristanuskojad nimitadas ičtase finikijalaižikš. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 882 562 eläjad.

Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad — 57,7% (28,7% sunnitad, 28,4% šijitad, toižed oma alavitad da ismailitad), hristanuskojad — 36,2% (kaikiš suremb religijankund om katolikad), druzad — 5,2%, toižed uskojad — 0,9%.

Livanan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Tripoli, Sidon, Zahle, Alei. Kaik om läz tuhad lidnoid valdkundas. Lidnoiden ristitišton mär om 56%.

IžanduzRedaktiruida

Kaikiš enabma šingotadud maižanduz araban mail'mas. Turizman potencial.

Vl 2012 Livanan päeksport oli kuld (21%), juvelirižed tegesed da kalližarvoižed kived (11%), elektromašiništ (10%); toine eksport — raud, vas'k, alüminii, cement, kirjad, fruktad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Livanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Livanan Konstitucii 1990. — Worldconstitutions.ru. (ven.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.