Avaita pämenü

Livan (arab.: لبنان‎‎ Lübnan), täuz' oficialine nimi — Livanan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية اللبنانية Al'-Džumhurija al'-Lübnanija), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas, Keskmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Beirut.

Livanan Tazovaldkund
الجمهورية اللبنانية
(Al'-Džumhurija al'-Lübnanija)
 Flag
Flag of Lebanon.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Lebanon.svg
Pälidn Beirut
Eläjiden lugu (2014) 5 882 562[1] ristitud
Pind 10 452 km²
Livanan Tazovaldkund الجمهورية اللبنانية (Al'-Džumhurija al'-Lübnanija)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Tammam Salam (velgusiden oigendai)
Päministr Tammam Salam
Religii islam, hristanuskond
Valüt Livanan funt (LBP)
Internet-domen .lb
Telefonkod +961
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vl 1943 kül'mkun 22. päiväl Livan tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Vn 1926 semendkun 23. päivän vahvištadud Konstitucii (völ edel ripmatomut) tirpi järgudištamišt vl 1990[2].

Vozil 1975-1990 sur' Rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Livanan topografine kart.

Livan otab Keskmeren päivnouzmaižen randan palad. Mererandan piduz om 225 km.

Livan om mavaldkundröunoiš Sirijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunoiden piduz — 375 km), Izrailinke suves (79 km). Ühthine röunoiden piduz — 454 km.

Mererandaline alangišt om vaiše severt kilometrad levette. Mäged ottas valdkundan tobmad palad, ned oma Livan- da Antilivan-mägisel'gad. Kaikiš korktemb čokkoim om Livan-sel'gan Kurnat as Saud-mägi, 3088 m valdmeren pindan päl.

Klimat om Keskmeren tropine. Kesklämuz kezal om +28°C mererandal, +22°C mägil; tal'vel +13° da +6°. Paneb sadegid 400 mm vodes mererandal, 1000 mm mägipautkil. Tal'vel om vilukaz da neps (mägil lämuz om alemba noläd, sigä paneb lunt, se ei suland lophu kezhasai). Kezal om räk da kuivahk. Lete- da pölütorokad oleskeldas.

Londuseližed varad oma vezi, raudkivendod, mouckivi, keitandsol.

Politine sistemRedaktiruida

 
Livanan parlamentan pert' Beirutas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Kvotad uskondan mödhe ottud kaikes tobmudes: prezident om hristanuskoi, päministr om islaman uskoi. Ministrišton radsijad alajagase mugažo: pol'ohjastust oma hristanuskojad, toine ohjastusen pol' oma islaman uskojad.

Valdkundan pämez' om prezident. Parlament valičeb händast 6 vodeks, üks'jäižeks strokuks. Prezident vahvištab ohjastusen päministrad parlamentan nevondan mödhe.

Livanan parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (araban kelel: مجلس النواب Mažlis an-Nuvvab) 128 ühtnijanke (64 — hristanuskojišpäi, 64 — islaman uskojišpäi).

Vl 2009 kezakun 7. päiväl Livanan järgvaličendad parlamentha oliba (valdkundan parlamentha sidä kesken), sen jäl'ghe parlamentan ühtnijad jätksi ičeleze valdatusid kahtendeks strokuks. Vl 2008 semendkun 25. päiväl prezidentan järgvaličendad parlamentas oliba, Mišel' Suleiman oli valitud. Hänen valdatused lopihe vl 2014 semendkun 25. päiväl, sid' uden prezidentan valičendoid ei olend.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Livanan administrativiž-territorialine jagand.

Livanan Tazovaldkund alajagase 6 agjaha (arab. muhafaza), a ned, päiči Beirut-pälidnas, — 25 ümbrikho (arab. kadaa). Ümbrikod alajagase municipalitetoihe (arab. nahija).

EläjadRedaktiruida

 
Livanan levigandusen kart rahvahan da uskondan mödhe.

Livanas elädas livanalaižed (arabalaižed — 90%, armenijalaižed — 6%).

Livanan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud, surembaspäi penembha): Tripoli, Sidon, Zahle, Alei. Kaik om läz tuhad lidnoid valdkundas. Lidnristitišton mär om 56%.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Livanan päeksport oli kuld (21%), juvelirižed tegesed da kalližarvoižed kived (11%), elektromašiništ (10%); toine eksport — raud, vas'k, alüminii, cement, kirjad, fruktad.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida