Zambii, täuz' oficialine form — Zambijan Tazovaldkund (angl.: Republic of Zambia), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendanke Zimbabven röunal. Edel 1964 vot Zambijan nimi oli Pohjoižrodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lusak.

Zambijan Tazovaldkund
Republic of Zambia
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Lusak
Eläjiden lugu (2018) 16,445,079[1] ristitud
Pind 752,614 km²
Zambijan Tazovaldkund Republic of Zambia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Edgar Lungu
Päministr ei ole olmas
Religii hristanuskond
Valüt Zambijan kvač (ZMW)
Internet-domen .zm
Telefonkod +260
Aigvö UTC+2

Etimologii

vajehta

Valdkundan nimituz om saudud Zambezi-jogen nimespäi («Zambezi» voib znamoita «Jumalan jogi»), sen joginišk sijadase man lodehližiš kukhiš. Jogi jokseb päivlaskmha, sid' formiruib valdkundan suviröunad.

Istorii

vajehta

Vl 1964 redukun 24. päiväl Zambii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 1991, sen udistamižed oliba vozil 1996, 2009 i 2016.

Geografijan andmused

vajehta
 
Zambijan topografine kart

Zambii om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke pohjoižes (röunan piduz — 1930 km), Tanzanijanke pohjoižpäivnouzmas (338 km), Malavinke päivnouzmas (837 km), Mozambikanke (419 km), Zimbabvenke (797 km), Botsvananke (1 km) da Namibijanke (233 km) suves, Angolanke päivlaskmas (1110 km). Ühthine röunoiden piduz om 5664 km. Zambii om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase mägištoil süvidenke jogialangištoidenke. Zambezi om Zambijan päjogi, sen bassein otab man territorijan koume nelländest. Kongo-jogen bassein levineb man pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Keskmafing-mägi, 2339 m valdmeren pindan päl.

Sikš ku man enambuz sijadase mägil, ka Zambijan klimat om tropine. Om kaks' sezonad: vihmakaz (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Kahesa kud vodes da sen enamba keskmäine lämuz ülitab +20 C°.

Londuseližed pävarad oma vas'kkivend (9nz' sija mail'mas), äimetalližed kivendod, izumrudad, kivihil' da gidroenergii.

Tobmuz

vajehta
 
Zambijan Ülembaine Käskuzkund Lusakas

Zambii om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan, ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik om prezident (angl.: President of the Republic of Zambia). Kaik rahvaz valičeb prezidentad (kahtenz' tur om voimusine) videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Käskusenandai tobmuz om ohjastusel i parlamental.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly). Se kogoneb 167 ühtnijaspäi, heišpäi rahvaz valičeb 156 ristitud, prezident paneb kahesad mest, i koume oma varaprezident, parlamentan ezimez', parlamentan varaezimez'. Valitas parlamentan ühtnijoid videks vodeks. Ku Suim ei voi säta pätandad, ka prezident voib pästta radmaspäi sidä.

Edgar Lungu radab prezidentan vs 2015 vilukun 25. päiväspäi, vajehti kolnut prezidentad. Hän i parlamentan ühtnijad oma vahvištadud radnikusile Zambijan järgenduseližil pävaličendoil vn 2016 11. päiväl elokud, prezident sai vägestust 50,35% änid satusenke. Valdkundan jäl'gmäižed pävaličendad mäniba vn 2021 12. päiväl elokud, valitud Hakainde Hičilema-prezident sai 59,38% änid i oti vägestust Edgar Lunguspäi (38,33% änid).

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Zambijan administrativiž-territorialine jagand.

Zambijan Tazovaldkund jagase 10 agjaks (provincijaks). Agjad alajagasoiš 89 ümbrikoks.

Eläjad

vajehta

Zambijas elädas zambijalaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 14 309 466 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): protestantad — 75,3%, riman katolikad — 20,2%, toižed uskojad — 2,7% (sidä kesken islamanuskojad, buddistad, induistad, bahai-uskondan polenpidajad), religijatomad — 1,8%.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kitve i Ndola.

Ižanduz

vajehta

Vl 2008 Zambijan päeksport oli vas'kkivend, nikel', kobal't, uran, tabak, änikod, puvill.

Homaičendad

vajehta
  1. Zambijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Zambijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Statistikan Keskuzline ofis, Zambii. — Nacionaline statistik Zambijan ohjastusespäi (zamstats.gov.zm). (angl.)

Irdkosketused

vajehta
Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.