Alüminii
Alüminii (Al — aluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
13 |
0
0 0 0 3 8 2 |
Al 26,981539 |
|
Alüminii |
Ühthine ümbrikirjutandRedigeeri
Element om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».
Alüminii om vähäntoksine, sen erased ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.
Fizižed ičendadRedigeeri
Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.
Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).
Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i 4 izomerad.
Himižed ičendadRedigeeri
Kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.
KävutandRedigeeri
Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).
Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.
IrdkosketusedRedigeeri
- Alüminii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz alüminijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Alüminii Vikiaitas |