Avaita pämenü

Botsvan, täuz' oficialine nimi om Botsvanan Tazovaldkund (angl.: Republic of Botswana, tsvan.: Lefatshe la Botswana) om valdkund Suviafrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Gaborone.

Botsvanan Tazovaldkund
Republic of Botswana (angl.)
Lefatshe la Botswana (tsvan.)
 Flag
Flag of Botswana.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Botswana.svg
Pälidn Gaborone
Eläjiden lugu (2018) 2 249 104[1] ristitud
Pind 581 730[1] km²
Botsvanan Tazovaldkund Republic of Botswana (angl.) Lefatshe la Botswana (tsvan.)
Kel' anglijan, tsvanan
Valdkundan pämez' Mokvetsi Masisi
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt Botsvanan pul (BWP)
Internet-domen .bw
Telefonkod +267
Aigvö UTC+2

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Edel 1966 vot Botsvan oli Bečuanalendaks (britanižeks protektorataks).

Vn 1966 30. päiväl sügüz'kud Botsvan tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi da sai ičeze Konstitucijad. Nece Konstitucii om väges nügüd'-ki, vn 2002 järgvajehtusidenke.[2]

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Botsvanan topografine kart.

Botsvan om mavaldkundröunoiš Namibijanke päivlaskmas da pohjoižes (röunoiden piduz — 1360 km), Zambijanke (penemb mi 1 km) da Zimbabvenke (831 km) pohjoižpäivnouzmas, Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1840 km). Röunoiden ühthine piduz — 4013 km. Botsvan om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Codilo-kukhiden Monalanong-kukkaz läz man pälidnad, 1489 m meren pindan päl. Rahvahatoi Kalahari-ma ottab Botsvanan 70% territorijad. Kaikiš pidemb jogi om Okavango, se lankteb Zambezi-jogehe vaiše vihmakahil vozil, necil jogel kontinentansüdäimine del't om olmas tobjimalaz, se levitase 16 tuh. km² pindal (kaikiš suremb mugoine mail'mas), kudamb hajeneb Kalaharihe vai järedoihe solakahiže Makgadikgadi-maihe. Limpopo-jogi om man suvipäivnouzmaks röunaks.

Klimat om subtropine kontinentaline. Sädegoičeb 127 millimetraspäi suvipäivlaskmas 635 mm:hasai man pohjoižpäivnouzmas. Kezal päivän lämuz om +22..+32 C°, om sur' erinend päivän da ön lämuziden keskes. Tal'vel halad oleskeldas.

Londuseližed pävarad oma diamantad, kuld, kivivoi, vas'k da nikel'.

TobmuzRedaktiruida

 
Parlamentan pert' Gaborones.

Ohjandusen form om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' prezident, hän-žo om ohjastusen-ki pämez'. Nacionaline Suim valičeb händast videks vodeks, toižiden strokuiden voimuz om olmas, niiden lugu om röunamatoi. Prezident voib panda kel'dod parlamentan käskusihe vai pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly) 61 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan 57 ühtnijoid videks vodeks, enambusen partii paneb völ nell' ühtnijad radsijha. Prezidentan radnikuz om parlamentižen sisteman pala. Vejiden Nevondkund (angl.: House of Chiefs, tsvan.: Ntlo ya Dikgosi) om nevoi parlamentale organ, ei mülü parlamentha.

Botsvanas generaližiden valičendoiden vero om olmas, änestadas parlamentan kandidatoid. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 24. päiväl redukud. Mokvetsi Masisi om valitud parlamental da radab prezidental vs 2018 sulakun 1. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Botsvanan administrativiž-territorialine jagand.

Botsvan jagase 9 küläümbrikho (angl. district) da 6 lidnümbrikho. Ned alajagasoiš 38 alaümbrikoks (angl. sub-district). Ümbrikod mugažo alajadasoiš 57 parlamentižeks valičemižümbrikoks (angl. parliamentary constituency).

EläjadRedaktiruida

Botsvanan toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[3], surembaspäi penembha): Fransistaun, Molepolole, Mogoditšane, Maun. Valdkundas om 25 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke (2012).

IžanduzRedaktiruida

Botsvanan päeksport (vn 2009) om torhad diamantad (eksportan 62%), nikel' (13%), lehmäliha, vas'k da kuld.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida