Suvisudan, täuz' oficialine nimituz — Suvisudanan Tazovaldkund (angl.: Republic of South Sudan), om mererandatoi valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Džub.

Suvisudanan Tazovaldkund
Republic of South Sudan
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Džub
Eläjiden lugu (2018) 10,204,581[1] ristitud
Pind 619,745 km²
Suvisudanan Tazovaldkund Republic of South Sudan
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Salva Kiir
Päministr eile olmas
Religii paganuz, hristanuskond
Valüt suvisudanan funt (SSP)
Internet-domen .ss
Telefonkod +211
Aigvö UTC+3

Istorii

vajehta

Vl 2011 heinkun 9. päiväl Suvisudan tedištoiti ičeze ripmatomudes Sudanaspäi kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe Sudanan kaikel territorijal. Hüvästadud edelpäi (7. heinku) parlamental jäl'gmäine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges voziden 2013, 2015 i 2018 vajehtusidenke.

Edel ripmatomut vozil 1955−1972 da 1983−2005 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli Sudanas, arabižen Pohjoižen da muzaverižen Suven keskes, sidä kesken kivivoin löudmižsijiden tagut. Vspäi 2005 Suvisudan oli avtonomijan Sudanas.

Geografijan andmused

vajehta
 
Suvisudanan reljefan kart.

Suvisudan om mavaldkundröunoiš Sudananke pohjoižes (röunan piduz — 2184 km), Efiopijanke päivnouzmas (934 km), Kenijanke (232 km), Ugandanke (435 km) da Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke (639 km) suves, Keskafrikan Tazovaldkundanke päivlaskmas (989 km). Ühthine röunoiden piduz om 5413 km. Suvisudan om mererandatoi valdkund.

Valdkundan tobjan palan reljef om alangoikaz, äi soid. Alangod oma sebatud korktoil mägil suvespäi. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kinjeti-mägi, 3187 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Vauged Nil da sen ližajoged.

Klimat om ekvatorialine. Mägipautkil om äi mecoid, alangištoil om nituid. Vihmoiden sezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 700 mm pohjoižes da 1400 mm suvipäivlaskmas.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, hrom, vas'k, cink, vol'fram, kuld, hobed, mec da gidroenergii.

Politine sistem

vajehta

Ohjandusen form om federaline prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of South Sudan), hän-žo om armijan päkäsknik. Prezident paneb varaprezidentad (ičeze ezitajad) da ohjastusen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks. Vl 2011 kaik oli 29 ministrust ohjastuses.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Štatoiden Ezitaikund (angl.: Council of States) 50 ühtijanke, kaikiden štatoiden käskusenandajad suimad da ohjastused oigetas ezitajid sihe. Alakodi om Nacionaline Käskusenandai Suim (angl.: National Legislative Assembly), kaik rahvaz valičeb sen 170 ühtnijad nelläks vodeks.

Ezmäižed pävaličendad (prezidentan da parlamentan) oliba vl 2010 sulakun 11.-15. päivil, edel ripmatomut. Salva Kiir om nügüdläine prezident, sai 92,99%, se om hänen kahtenz' strok, no ühtenz' ripmatomuden jäl'ghe. Pidestunuded sodan tagut pävaličendad lindäs vl 2021.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Suvisudanan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 10 agjaks (angl.: state). Ned alajagasoiš 76 ümbrikoks (angl. county).

Eläjad

vajehta

Suvisudanas elädas suvisudanalaižed. Pagištas sijaližil kelil, niid om 68. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 562 695 eläjad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Jei, Vau, Malakal', Aveil'.

Ižanduz

vajehta

Suvisudanan päeksport om kivivoi; toine eksport — pumaterialad.

Venäman organizacijoil ei ole ezitaikundoid Suvisudanas, erašti ned mödas azegištod sihe.

Homaičendad

vajehta
  1. Suvisudanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Suvisudanan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Afrikan valdkundad
 
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.