Lesoto
Lesoto (sesoto i angl.: Lesotho), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: Muso oa Lesotho, angl.: Kingdom of Lesotho), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Maseru |
Eläjiden lugu (2014) | 1 942 008[1] ristitud |
Pind | 30 355 km² |
![]() | |
Kel' | sesoto, anglijan |
Valdkundan pämez' | Letsie III |
Päministr | Tom Tabane |
Religii | hristanuskond, paganuz |
Valüt | lesoton loti (LSL) |
Internet-domen | .ls |
Telefonkod | +266 |
Aigvö | UTC+2 |
IstoriiRedaktiruida
Vn 1966 4. päiväl redukud Lesoto tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Geografijan andmusedRedaktiruida
Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².
Valdkundan territorijan nell' videndest om enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).
Londuseližed pävarad oma diamantad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, saved, mahuz.
Politine sistemRedaktiruida
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate). Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly).
Nügüdläine päministr om Tom Tabane vn 2017 kezakun 16. päiväspäi, hän radoi jo Lesoton päministran vll 2012−2015.
Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida
Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand.
Lesoto jagase 10 ümbrikoks (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 80 valičemižümbrikoks (angl.: constituency), ned — 129 sijaližeks nevondkundaks (angl.: local community council).
EläjadRedaktiruida
Lesotos elädas lesotolaižed.
Toižed sured lidnad (enamba 40 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce da Mafeteng. Vl 2012 oli 7 lidnad enamba 15 tuh. eläjidenke.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 894 194 ristitud[2].
IžanduzRedaktiruida
Lesoton agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi.
Vl 2010 Lesoton päeksport oli erazvuiččed sobad (63%) da diamantad (33%).
HomaičendadRedaktiruida
IrdkosketusedRedaktiruida
- Lesoton Kunigahusen ohjastusen portal (gov.ls). (angl.)
- Lesoton Kunigahusen parlamentan sait (parliament.ls). (angl.)
- Lesoton Kunigahusen Statistikan büron sait (bos.gov.ls). (angl.)
Lesoto Vikiaitas |
Afrikan valdkundad | ||
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand | ||
1 Om Azijas mugažo. |