Lesoto

Lesoto (sesoto i angl.: Lesotho, sesoto virkand [lɪˈsʊːtʰʊ], anglijan virkand [ləˈsuːtuː]), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: Muso oa Lesotho, angl.: Kingdom of Lesotho), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.

Lesoton Kunigahuz
Muso oa Lesotho (sesoto)
Kingdom of Lesotho (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Maseru
Eläjiden lugu (2018)	1,962,461 ristitud
Pind	30,355 km²
Kel'	sesoto, anglijan
Valdkundan pämez'	Letsie III
Päministr	Tom Tabane
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	lesoton loti (LSL)
Internet-domen	.ls
Telefonkod	+266
Aigvö	UTC+2

Istorii

Vn 1966 4. päiväl redukud Lesoto tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Valdkundan nügüdläine Konstitucii (angl.: Constitution) om koumanz' lugul, se om vahvištadud vn 1993 1. päiväl sulakud da tuli väghe jäl'geližel päiväl. Vajehtihe sidä severt-se kerdoid, vll 1996, 1997, 1998, 2001, 2004, 2011 i 2018.

Geografijan andmused

Lesoton topografine kart

Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².

Valdkundan territorijan nell' videndest om enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).

Londuseližed pävarad oma diamantad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, saved, mahuz.

Politine sistem

Ofispertid Maserus (2001)

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 33 ühtnijanke videks vodeks, heišpäi 22 ristitud oma heimoiden vejad, kunigaz vahvištab koumandest. Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly) 120 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 3. päiväl kezakud, päministran heitandan radmaspäi jäl'ghe. Nügüdläine päministr om Tom Tabane vn 2017 kezakun 16. päiväspäi, hän radoi jo Lesoton päministran vll 2012−2015.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand.

Lesoto jagase kümneks ümbrikoks (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 80 valičemižümbrikoks (angl.: constituency), ned — 129 sijaližeks nevondkundaks (angl.: local community council).

Eläjad

Lesotos elädas lesotolaižed (soto 99,7 %). Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 894 194 ristitud, vn 2014 heinkus — 1 942 008 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 47,8 %, riman katolikad — 39,3 %, toižed hristanuskojad — 9,1 %, toižed uskojad — 1,4 %, religijatomad — 2,3 %.

Toižed sured lidnad (enamba 40 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce i Mafeteng. Vl 2012 kaik oli seičeme lidnad enamba mi 15 tuh. eläjidenke.

Ižanduz

Lesoton agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi.

Vl 2010 Lesoton päeksport oli erazvuiččed sobad (63 %) da diamantad (33 %).

Irdkosketused

• Lesoton Kunigahusen ohjastusen portal (gov.ls). (angl.)
• Lesoton Kunigahusen parlamentan sait (parliament.ls). (angl.)
• Lesoton Kunigahusen Statistikan büron sait (bos.gov.ls). (angl.)