Lesoto

Lesoto (sesoto i angl.: Lesotho, sesoto virkand [lɪˈsʊːtʰʊ], anglijan virkand [lɪˈsuːtuː]), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: Muso oa Lesotho, angl.: Kingdom of Lesotho), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.

Lesoton Kunigahuz
Muso oa Lesotho (sesoto)
Kingdom of Lesotho (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Maseru
Eläjiden lugu (2018)	1,962,461 ristitud
Pind	30,355 km²
Kel'	sesoto, anglijan
Valdkundan pämez'	Letsie III
Päministr	Sem Matekane
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	lesoton loti (LSL)
Internet-domen	.ls
Telefonkod	+266
Aigvö	UTC+2

Istorii

Vn 1966 4. päiväl redukud Lesoto tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Valdkundan nügüdläine Konstitucii (angl.: Constitution) om koumanz' lugul, se om vahvištadud vn 1993 1. päiväl sulakud da tuli väghe jäl'geližel päiväl. Vajehtihe sidä severt-se kerdoid, vll 1996, 1997, 1998, 2001, 2004, 2011 i 2018.

Geografijan andmused

Lesoton topografine kart (2007)

Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².

Valdkundan territorijan nell' videndest sijadase enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).

Londuseližed pävarad oma diamantad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, saved, mahuz.

Politine sistem

Ofispertid Maserus (2001)

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz. Valdkundan päministr (sesoto: Tona-khōlō oa Lesotho, angl.: Prime Minister of Lesotho) valičese parlamentan ühtnijoil, hänen valdatusiden strok ei ole röunatud.

Parlament om kaks'kodine (sesoto: Palamente ea Lesotho, angl.: Parliament of Lesotho). Üläkodi om Senat (sesoto: Ntlong ea Mahosana, angl.: Senate) 33 ühtnijanke videks vodeks, heišpäi 22 ristitud oma heimoiden vejad, kunigaz vahvištab koumandest. Alakodi om Nacionaline Suim (sesoto: Lekhotleng la Sechaba, angl.: National Assembly) 120 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 7. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Sem Matekane vn 2022 redukun 28. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Moeketsi Madžoro (20. semendku 2020 — 28. reduku 2022), Tom Tabane (16. kezaku 2017 — 20. semendku 2020, 8. kezaku 2012 — 7. keväz'ku 2015).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand.

Lesoto jagase kümneks ümbrikoks (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 80 valičemižümbrikoks (angl.: constituency), ned — 129 sijaližeks nevondkundaks (angl.: local community council).

Eläjad

Lesotos elädas lesotolaižed (soto 99,7 %). Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 894 194 ristitud, vn 2014 heinkus — 1 942 008 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 47,8 %, riman katolikad — 39,3 %, toižed hristanuskojad — 9,1 %, toižed uskojad — 1,4 %, religijatomad — 2,3 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 40 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce i Mafeteng. Vl 2012 kaik oli seičeme lidnad enamba mi 15 tuh. eläjidenke.

Ižanduz

Lesoto om lujas goll' šingotai valdkund. Sen agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi, lähtnuziden sihe radajiden rahatulendoišpäi, turizmaspäi. Vl 2019 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli US$2,73 mlrd ekvivalentas (vl 2010 — US$2,13 mlrd). KSP ühtele hengele oli US$1670 vl 2011. Industrijan sarakod oma sömtegimišt (sömäd da jomad), tekstiline i sobiden pästand, kaivuztegimišt, sauvond, käzitöiden produkcijan tehmine. Fiskaline voz' zavodiše 1. päiväl sulakud.

Kogosüdäiproduktan palad (2012): maižanduz 6,7 %, tegimišt 34,6 %, holitišiden sfer 58,7 %.

Vl 2010 valdkundan päeksport oli erazvuiččed sobad (63 %) da diamantad (33 %). Mugažo Lesoto eksportiruib vet da elektrust Suviafrikan Tazovaldkundha. Importan tavarad (2012) oma sauvondmaterialad, likkuimed, palad sobiden omblendan täht, kivivoin ümbriradmižen produktad, toižed tegimišton tavarad, söndtavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2007) oma Suviafrikan Tazovaldkund (Lesoton eksportan 18 % i importan 84 %) i Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Lesoton eksportan 60 %).

Irdkosketused

• Lesoton Kunigahusen ohjastusen portal (gov.ls). (angl.)
• Lesoton Kunigahusen parlamentan sait (parliament.ls). (angl.)
• Lesoton Kunigahusen Statistikan büron sait (bos.gov.ls). (angl.)