Lesoto

Lesoton Kunigahuz
Muso oa Lesotho (sesoto)
Kingdom of Lesotho (angl.)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Maseru
Eläjiden lugu (2014)	1 942 008 ristitud
Pind	30 355 km²
Kel'	sesoto, anglijan
Valdkundan pämez'	Letsie III
Päministr	Tom Tabane
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	lesoton loti (LSL)
Internet-domen	.ls
Telefonkod	+266
Aigvö	UTC+2

Lesoto (sesoto i angl.: Lesotho), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: Muso oa Lesotho, angl.: Kingdom of Lesotho), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1966 4. päiväl redukud Lesoto tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lesoton topografine kart.

Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².

Valdkundan territorijan nell' videndest om enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).

Londuseližed pävarad oma diamantad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, saved, mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

Lesoton parlamentan pert' Maserus.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate). Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly).

Nügüdläine päministr om Tom Tabane vn 2017 kezakun 16. päiväspäi, hän radoi jo Lesoton päministran vll 2012−2015.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand.

Lesoto jagase 10 ümbrikoks (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 80 valičemižümbrikoks (angl.: constituency), ned — 129 sijaližeks nevondkundaks (angl.: local community council).

EläjadRedaktiruida

Lesotos elädas lesotolaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 40 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce da Mafeteng. Vl 2012 oli 7 lidnad enamba 15 tuh. eläjidenke.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 894 194 ristitud^[2].

IžanduzRedaktiruida

Lesoton agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi.

Vl 2010 Lesoton päeksport oli erazvuiččed sobad (63%) da diamantad (33%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida

Lesoto Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Lesoton ristitišton endustuz vn 2014 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Valdkundan ristitišt vl 2011 de jure. — Lesoton Statistikan büro (bos.gov.ls). (angl.)

[1]

[2]

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Maseru
Eläjiden lugu (2014)	1 942 008^[1] ristitud
Pind	30 355 km²

Kel'	sesoto, anglijan
Valdkundan pämez'	Letsie III
Päministr	Tom Tabane
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	lesoton loti (LSL)
Internet-domen	.ls
Telefonkod	+266
Aigvö	UTC+2