Vas'k

Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Ičesündui vas'k

Vaššen vanuimen turušk kämul

29	0 0 0 1 18 8 2
Cu 63,546
Vas'k

Ühthine ümbrikirjutand ​

Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶³Cu (69,1%) i ⁶⁵Cu (30,9%). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden 7 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om ⁶⁷Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad

Reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke. Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Kacu mugažo

• Bronzaig

Irdkosketused

• Vas'k webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz vas'kes Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)