Avaita pämenü
Ičesündui vas'k.
29
0
0
0
1
18
8
2
Cu
63,546
Vas'k

Vas'k (Cucuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Südäiolend

Fizižed ičendadRedaktiruida

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1%) i 65Cu (30,9%). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden 7 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendadRedaktiruida

Reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke. Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Kacu mugažoRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida