Vas'k (Cucuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas, IB), tabluden nelländes periodas.

Ičesündui vas'k
Vaššen vanuimen turušk kämul
29
0
0
0
1
18
8
2
Cu
63,546
Vas'k

Ühthine ümbrikirjutand ​

vajehta

Vas'ken leviganduz Man kores om (0,78..1,5)·10−4 % massan mödhe[1], i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om znamasine material lujas ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased-se vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad

vajehta

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1 %) i 65Cu (30,9 %). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden seičeme izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke, sid' 64Cu-izotop (T½=12,7 časud) i 61Cu (3,33 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (52..55-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš nikelikš vai cinkaks (64-izotop molembikš).

Himižed ičendad

vajehta

Metall reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke:

 

Välläs koncentriruidud solmuiktusenke vezinikan peroksidan olendas:

 

Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Grigorjev N. A. Распределение химических элементов в верхней части континентальной коры (Himižiden elementoiden järgenduz kontinentaližen koren üläpalas) / vast. red. V. N. Sazonov. — Jekaterinburg: Venäman Tedoakademijan Uralan palakundan pästandkodi, 2009. — 383 lp. — Lp. 36. (ven.) ISBN 978-5-7691-2038-1

Irdkosketused

vajehta