Vas'k
Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas, IB), tabluden nelländes periodas.
29 |
0
0 0 1 18 8 2 |
Cu 63,546 |
|
Vas'k |
Ühthine ümbrikirjutand
vajehtaVas'ken leviganduz Man kores om (0,78..1,5)·10−4 % massan mödhe[1], i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om znamasine material lujas ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.
Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased-se vas'ken ühtnendad oma toksižed.
Fizižed ičendad
vajehtaVas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.
Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).
Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1 %) i 65Cu (30,9 %). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden seičeme izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke, sid' 64Cu-izotop (T½=12,7 časud) i 61Cu (3,33 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (52..55-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš nikelikš vai cinkaks (64-izotop molembikš).
Himižed ičendad
vajehtaMetall reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke:
Välläs koncentriruidud solmuiktusenke vezinikan peroksidan olendas:
Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.
Kacu mugažo
vajehtaHomaičendad
vajehta- ↑ Grigorjev N. A. Распределение химических элементов в верхней части континентальной коры (Himižiden elementoiden järgenduz kontinentaližen koren üläpalas) / vast. red. V. N. Sazonov. — Jekaterinburg: Venäman Tedoakademijan Uralan palakundan pästandkodi, 2009. — 383 lp. — Lp. 36. (ven.) ISBN 978-5-7691-2038-1
Irdkosketused
vajehta- Vas'k webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz vas'kes Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Vas'k Vikiaitas |