Osmanan imperii (osman.: دولت عالیه عثمانیه‎ Devlet-i Alijje-i Osmanijje), vai Ottomanan imperii, oli valdkund Azijan päivlaskmas vozil 1299−1922, mugažo Afrikan pohjoižes i Evropan suvipäivnouzmas pit'kan aigan. Osmanan dinastii ohjasti 623 vot rattemata, 27. heinku 1299 — 2. kül'mku 1922, sid' tühjitihe monarhijad i tedotihe Turkanman Tazovaldkundad.

Osmanan imperii
دولت عالیه عثمانیه‎
Devlet-i Alijje-i Osmanijje
Tehtud 1299
Hajenu 1922
 Valdkundznam
 Flag
Osmanan imperii دولت عالیه عثمانیه‎ Devlet-i Alijje-i Osmanijje
Pälidn Sögüt (1299−1329).
Burs (1329−1365).
Adrianopol' (1365−1453).
Konstantinopol' (1453−1922)
Eläjiden lugu (1683) 30 mln ristitud
Pind 5,200,000 km²
Kel' persijan (17. voz'sadan lophusai)
osmanan (18. voz'sadaspäi)
Ohjanduzform monarhii
Pämehen titul sultan
Jäl'gmäine pämez' Mehmed VI
Dinastii Osmanad
Religii islam (sunnitad)
Valüt akče. kuruš (piastr) i osmanan lir


Valdkund oli sätud turkoil-osmanoil Osman Gazi-udž-bejan ohjandusenke Anatolijan pol'saren lodehes Konjan sultanatan čihodamižen jäl'ghe. Kändihe imperijaks-sultanataks Vizantijan da sen Konstantinopol'-pälidnan murendusen jäl'ghe vl 1453. Se azj sai voimust otta Evropan paloid edemba, Balkanan pol'saren irdpolel, i Osmanine imperii oti niid, mi om tärged nügüdläižen Turkanman täht. Osmanan imperii sai kilt Ezmäižes mail'man sodas i allekirjuti Lozannan kožundaktad.

Imperii sai ičeze valatoitusen päd 16.-17. voz'sadoil. Mülüti 32 agjad i äiluguižid rippujid valdkundoid 17. voz'sadan augotišel, möhemba anasti niid vai andoi avtonomijad.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.