Togo, täuz' oficialine form — Togon Tazovaldkund (franc.: République Togolaise), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lome.

Togon Tazovaldkund
République Togolaise
 Flag
Flag of Togo.svg
 Valdkundznam
Emblem of Togo.svg
Pälidn Lome
Eläjiden lugu (2018) 8 176 449[1] ristitud
Pind 56 785 km²
Togon Tazovaldkund République Togolaise
Kel' francijan
Valdkundan pämez' For Essozimna Gnassingbe
Päministr Komi Selom Klassu
Religii paganuz, hristanuskond, islam
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .tg
Telefonkod +228
Aigvö UTC+0

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan Togo-nimituz mererandpol'žen eve-heimon kelel znamoičeb «levitadud mad mererandpolen järviden taga».

IstoriiRedaktiruida

Vl 1960 sulakun 27. päiväl Togo tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vl 1992 sügüz'kun 27. päiväl. Se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe, om väges voziden 2002, 2005 da 2007 vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Togon topografine kart.

Togo om mavaldkundröunoiš Gananke päivlaskmas (röunan piduz — 877 km), Burkina Fasonke pohjoižes (126 km) da Beninanke päivnouzmas (644 km). Ühthine röunoiden piduz kuivudedme — 1647 km. Gvinejan lahten mererandpolen pen' pala om suves. Randanpird om 56 km pitte.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Agu-mägi (franc.: Mont Agou), 987 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidemb jogi om Mono-jogi, 467 km pitte.

Togon klimat om ekvatorialine, se om neps suves (+23 C° kesklämudenke) da savannan pol'kuiv pohjoižes (+30 C°). Vodes man suves om kaht vihmsezonad, no eile äi sadegid paneb. Ezmäine sezon om sulakun da heinkun keskes, toine — sügüz'kun da kül'mkun keskes.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kuld, raudkivend, fosfatad; toižed varad oma mouckivi, mramor, grafit, uran, hrom. Künttud ma otab valdkundan territorijan 38%.

Politine sistemRedaktiruida

Togo om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République togolaise). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad (fr. Premier ministre) radsijha i voib pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), mülütab 91 deputatad-ühtnijad. Ristitišt valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2015 25. päiväl sulakud. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 20. päiväl tal'vkud. For Essozimna Gnassingbe sai valičendoil 58,75% änid (vl 2010 oli 60,9%), radab prezidentan vs 2005 semendkun 4. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Komi Selom Klassu om päministraks vs 2015 kezakun 10. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Togon administrativiž-territorialine jagand.

Togon Tazovaldkund jagase videks agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 30 prefekturha da 1 kommunha.

EläjadRedaktiruida

Togos elädas togolaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 7 154 237 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 43,7%, rahvahaližed veroližed uskondad — 35,6%, islamanuskojad — 14,0%, toižed uskojad — 0,5% (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad vähemba mi 0,1% kaikutte), religijatomad — 6,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Sokore i Kar.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Togon päeksport oli kakao (20%), cement (12%), kuld (11%), kivivoi (7%), puvill (7%), kal'cijan fosfatad (6%); toine eksport — kofe (4%), heretused (2%), plastik (2%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. Togon ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Togon Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.