Cink

Cink (Zn — zincum latinan kelel) om 30nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Puhthan cinkan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha

30	0 0 0 2 18 8 2
Zn 65,38
Cink

Ühthine harakteristik

Cink om levitadud Man kores keskmäras (0,0083%), ei voi löuta sidä puhthas olendas. Šveicarijalaine Paracel's-lekar' mainiti elementad latinan kelel ezmäižen «Liber Mineralium II»-kirjas, saksan kelen Zinke-sanaspäi «pi», cinkan kristallad oma negloihe pojavad.

Metall om nellänz' kävutamižen lugumäran mödhe raudan, alüminijan i vas'ken jäl'ghe. Ristitun täuz'kaznu hibj mülütab cinkan 2 grammad, fermentoiš tobjimalaz, se om tarbhaine mikroelement. Erased zolotuhheinäd kogotas cinkad. Cinkan ioniden pit'k paineg om toksine.

Avaidusen istorii

Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan distilläcijan mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint Bristoliš samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.

Fizižed ičendad

Element om hudr taivazmavauged metall. Cink om kattud hapandusen kerthel normaližiš arvoimižiš. Metall om dropk honuzližel lämudel, irgän cinkan plastižuz tuleb lämbitamižen jäl'ghe +100..120 Cel'sijan gradushasai.

Atommass — 65,38. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,14 g/sm³. Suladandlämuz — 692,68 K (419,53 C°). Kehundlämuz — 1180 K (907 C°).

Londuseline cink kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: ⁶⁴Zn (49,2%), ⁶⁶Zn (27,7%), ⁶⁷Zn (4,0%), ⁶⁸Zn (18,2%), ⁷⁰Zn (0,6%). Tetas mugažo 25 ratud radioaktivišt izotopad 54..63, 65, 69, 71..83 atommassanke, i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om ⁶⁵Zn 244,26 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad

Sädab amfoterižid ühtnendoid, reagiruib muiktusidenke i muglidenke vas'ken ioniden olendas. Om reakcijoid galogenidenke i hal'kogenidenke lämbitamižes. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1, 0 i −2 harvoin. Ei ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola.

Irdkosketused

• Cink webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz cinkas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)