Cink (Znzincum latinan kelel) om 30nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Puhthan cinkan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
30
0
0
0
2
18
8
2
Zn
65,38
Cink

Ühthine harakteristik vajehta

Cink om levitadud Man kores keskmäras (0,0083%), ei voi löuta sidä puhthas olendas. Šveicarijalaine Paracel's-lekar' mainiti elementad latinan kelel ezmäižen «Liber Mineralium II»-kirjas, saksan kelen Zinke-sanaspäi «pi», cinkan kristallad oma negloihe pojavad.

Metall om nellänz' kävutamižen lugumäran mödhe raudan, alüminijan i vas'ken jäl'ghe. Ristitun täuz'kaznu hibj mülütab cinkan 2 grammad, fermentoiš tobjimalaz, se om tarbhaine mikroelement. Erased zolotuhheinäd kogotas cinkad. Cinkan ioniden pit'k paineg om toksine.

Avaidusen istorii vajehta

Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan distilläcijan mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint Bristoliš samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.

Fizižed ičendad vajehta

Element om hudr taivazmavauged metall. Cink om kattud hapandusen kerthel normaližiš arvoimižiš. Metall om dropk honuzližel lämudel, irgän cinkan plastižuz tuleb lämbitamižen jäl'ghe +100..120 Cel'sijan gradushasai.

Atommass — 65,38. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,14 g/sm³. Suladandlämuz — 692,68 K (419,53 C°). Kehundlämuz — 1180 K (907 C°).

Londuseline cink kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 64Zn (49,2%), 66Zn (27,7%), 67Zn (4,0%), 68Zn (18,2%), 70Zn (0,6%). Tetas mugažo 25 ratud radioaktivišt izotopad 54..63, 65, 69, 71..83 atommassanke, i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 65Zn 244,26 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad vajehta

Sädab amfoterižid ühtnendoid, reagiruib muiktusidenke i muglidenke vas'ken ioniden olendas. Om reakcijoid galogenidenke i hal'kogenidenke lämbitamižes. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1, 0 i −2 harvoin. Ei ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta