Avaita pämenü

Kongon Demokratine Tazovaldkund (franc.: République démocratique du Congo, nece om täuz' oficialine nimituz), KDT lühüdas, Kongo Kinšas-paginnimi, om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kinšas.

Kongon Demokratine Tazovaldkund
République démocratique du Congo
 Flag
Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg
Pälidn Kinšas
Eläjiden lugu (2014) 77 433 744[1] ristitud
Pind 2 345 410 km²
Kongon Demokratine Tazovaldkund République démocratique du Congo
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Žozef Kabila
Päministr Ogüsten Matata Ponjo
Religii hristanuskond
Valüt kongon frank (CDF)
Internet-domen .cd
Telefonkod +243
Aigvö UTC+1..+2

Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas Rahvahankeskeižen valütfondan tedoidusen mödhe.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes Bel'gijaspäi.

Edel ripmatont nimitihe kolonijad Bel'gijan Kongo:ks. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli Kongon Tazovaldkund, sid' vajehtihe erištamha susedližes Kongon Tazovaldkundaspäi. Vozil 1971−1997 — Zajiran Tazovaldkund.

Jäl'gmäine Konstitucii[2] oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus.

KeledRedaktiruida

 
Kongon keliden kart.

Valdkundas om üks' oficialine kel' — francijan kel'. Sen ližaks, om 4 muga nimitadud nacionališt kel't: lingala, kongon (kikongo), suahili (kingvan-pagin), luban (čiluba).

Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil:

  • Republíki ya Kongó Demokratíki (lingala)
  • Repubilika ya Kongo ya Dimokalasi (kongon kel')
  • Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo (suahili)
  • Ditunga dia Kongu wa Mungalaata (luban kel')

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
KDT:n topografine kart.

Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš Kongon Tazovaldkundanke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), Keskafrikan Tazovaldkundanke (1747 km) da Suvisudananke (714 km) pohjoižes, Ugandanke (877 km), Ruandanke (221 km), Burundinke (236 km) da Tanzanijanke (479 km) päivnouzmas, Zambijanke (2332 km) da Angolanke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km Atlantižen meren randištod.

Valdkundan territorii om Kongo-jogen bassein. Pidust' päivnouzmašt röunad seižub korged Ruvenzorin mägisel'g. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc Ngaliem-mägel (Stenli-mägi), 5109 m meren pindan päl[3]. Üks' kaikiš järedambišpäi Afrikan järviden, Tanganjik-järv, sijadase Tanzanijan röunal.

Klimat om ekvatorialine da subekvatorialine paloin. Ekvatorialižed mecad da savannad oma levitadud.

Londuseližed pävarad oma metallad (vas'k, kobal't, germanii, niobii, tantal, kuld, hobed, tin, marganc, cink, uran, boksitad, raudkivend), kivivoi, londuseline gaz, kivihil', diamantad; toižed varad oma mec da gidroenergii.

Politine sistemRedaktiruida

 
Rahvahan pert'kulu om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan ištundoiden sija.

Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident, kudambad kaik rahvaz valičeb 5 vodeks, kahtenz' strok om voimusine.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad (heid valitas agjoiden suimil 5 vodeks). Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud. Heid kaik rahvaz valičeb, mugažo 5 vodeks.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase 11 agjaha (provincijha). Vn 2005 jäl'ghe alajagoihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta.[2]

EläjadRedaktiruida

Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas kongolaižed.

Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012[4]): Mbuži Maji, Lubumbaši, Bukavu, Kanang, Kisangani.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 KDT:n päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (35%), toižed metallad (32%), kivivoi (16%), diamantad (6%); toine eksport — pumaterialad (2%), elektruz (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida