Avaita pämenü

Turkanma vai Turcii (turkan kelel: Türkiye [ˈtyɾcije]), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund (turk.: Türkiye Cumhuriyeti [ˈtyɾcije d͡ʒumˈhuɾijeti]), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20% eläjid da 3% territorijad). Pälidn om Ankar, kaikiš suremb lidn — Stambul.

Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund
Türkiye Cumhuriyeti
 Flag
Flag of Turkey.svg
 Valdkundznam
Emblem of Turkey.svg
Pälidn Ankar
Eläjiden lugu (2018) 81 257 239[1] ristitud
Pind 783 562 km²
Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund Türkiye Cumhuriyeti
Kel' turkan
Valdkundan pämez' Redžep Tajip Erdogan
Religii islam
Valüt turkanman lir (TRY)
Internet-domen .tr
Telefonkod +90
Aigvö UTC+3

Vspäi 1952 valdkund om PAKO:n ühtnijaks. Om associacijoiš EÜ:nke vspäi 1964, kandidat ühtnemha sihe vspäi 2000.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Valdkundan aluz om pandud tazovaldkundaks vn 1923 29. päiväl redukud Osmanan imperijan jagon satuseks.

Vl 1980 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii[2] (turk.: Anayasa) om nellänz' lugul. Se tuli väghe vn 1982 7. päiväl kül'mkud sodaohjastusen aigan, om olmas äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Turkanman topografine kart.

Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod.

Turkanma om mavaldkundröunoiš Grekanmanke (röunan piduz — 192 km) da Bolgarijanke (223 km) päivlaskmas, Gruzijanke (273 km), Armenijanke (311 km), Azerbaidžananke (17 km) da Irananke (534 km) päivnouzmas, Irakanke (367 km) da Sirijanke (899 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Mustmeri, suvižed randad — Keskmeri, päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri. Ühthine randanpird — 7200 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ararat-mägi (5166 m).

Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, kuld, hrom, magnii, artut', barii, stroncii), antimonii, bor; toižed varad — mramor, mouckivi, perlit, korund, jartal', saved, mahuz, gidroenergii.

Politine sistemRedaktiruida

 
Turkanman nügüdläižen parlamentan pert' Ankaras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (turk.: Cumhurbaşkanı). Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Parlament-žo valičeb ohjastusen (turk.: Bakanlar Kurulu) ministrid ičeze ühtnijoišpäi. Vl 2018 päministran (turk.: Başbakan) radnikuz om tühjitadud vn 2017 referenduman rezul'tataks. Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pämehišt.

Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim (turk.: Türkiye Büyük Millet Meclisi — TBMM) vai muite Suim (Medžlis) (turk.: Meclis) 550 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Partijoiden äniden barjer om 10% putumha parlamentha.

Valitihe prezidentad kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas vn 2014 10. päiväl elokud, edel sidä parlament valičeli händast. Prezidentan edelstrokuižed i parlamentan järgeližed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl kezakud. Nügüdläine prezident om Redžep Tajip Erdogan vs 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79%, vl 2018 — 52,59%), edel necidä radnikust radoi päministran vspäi 2003.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Turkanman administrativiž-territorialine jagand.

Turkanma jagase 81 agjaha (üks'lugu turk.: il). Agjad alajagasoiš 957 rajonha (üks'lugu turk.: ilçe, vl 2013). Äjad rajonad alajagasoiš lidn- da küläkundoihe (üks'lugu turk.: belediye). Lidnad alajagasoiš fartaloihe (üks'lugu turk.: mahalle).

Ühtenzoittas mugažo valdkundan agjoid 7 statistižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Turkanmas elädas turkad (60..75%), kurdlaižed (8..12%) da toižed rahvahad. Vl 2013 eläjiden lugu oli 76,667,864 ristitud[3]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Turkanman 6 lidnad-millionerad (vl 2012[4], surembaspäi penembha) oma: Stambul, Ankar, Izmir, Burs, Adan, Gaziantep.

IžanduzRedaktiruida

Turkanman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 20%), elektromašiništ da koditehnik (läz 15%), avtod da jüguavtod dai niiden varapalad (11%), raud da teraz (7%); toine eksport — söndtavarad (5%), kivivoi (3%), kuld (2%), šinad (1%), cement (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.