Saudan Arabii

Saudan Arabii, täuz' oficialine nimituz — Saudan Arabijan Kunigahuz (arab.: المملكة العربية السعودية, vepsän transkripcii: al' Mamläkatu al' Arabijatu as Saudijatu), om kaikiš järedamb valdkund Arabijan pol'sarel. Se sijadase Suvipäivlaskmpol'žen Azijan territorijal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rijad.

Saudan Arabijan Kunigahuz
المملكة العربية السعودية (arab.)
(al' Mamläkatu al' Arabijatu as Saudijatu)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Rijad
Eläjiden lugu (2018)	33,091,113 ristitud
Pind	2,149,690 km²
Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Salman ibn Abdul-Aziz
Päministr	hän-žo
Religii	islam
Valüt	saudan rial (SR) (SAR)
Internet-domen	.sa, السعودية.
Telefonkod	+966
Aigvö	UTC+3

Saudan Arabii om araban kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Alžiran jäl'ghe).

Istorii

Vn 1932 23. päiväl sügüz'kud nügüd'aigaižen valdkundan aluz om pandud.

Saudan Arabijan päkäskuz om Koran, sid' Sunn i valdkundan Konstitucii. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1926. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii (arab.: النظام الأساسي للحكم‎ Al Nizam Al Asasi lil Hukm) om vahvištadud kunigahal da om publikoitud vn 1992 31. päiväl vilukud, se om väges voziden 1993, 2003, 2005, 2007 i 2013 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Saudan Arabijan topografine kart (2007)

Saudan Arabii röunatab Iordanijanke (röunan piduz — 731 km), Irananke (811 km) da Kuveitanke (221 km) pohjoižes, Kataranke (87 km) da Araban Ühtenzoittud Emiratoidenke (457 km) päivnouzmas, Omananke suvipäivnouzmas (658 km) da Jemenanke suves (1307 km). Ühthine röunoiden piduz om 4272 km. Saudan Arabijan randad lainištab Persijan laht pohjoižpäivnouzmas da Rusked meri päivlaskmas. Ühthine randanpird — 2640 km.

Mäged oma man päivlaskmal, letkesižed rahvahatomad mad oma valdkundan päivnouzmpolel. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Savd-mägi (3133 m). Kaikiš madalamb om valdmeren tazopind. Ei ole surid kaikenaigaižid jogid, no om äi ojandehid. Ei ole olmas mecoid. Maižandusele sättujan territorijan pind om 1,8%.

Klimat om lujas kuiv da räk letetazangišton päiči korktoiš mägiš. Ani ei florad äjiš sijiš, no om äi živatoiden erikoid. Kel'dtahod ottas territorijan kaks' videndest.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz i metallad (raudkivend, vas'k, kuld).

Politine sistem

Saudan Arabijan Islaman azjoiden ministrusen pert' Rijadas vl 2011

Ohjandusen form om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz (arab.: ملك‎ m’alik). Kaik koume tobmuden sarakod alištudas hänele. Kunigaz paneb kaikid niiden ülembaižiden organoiden ühtnijoid radnikusele. Nügüdläine kunigaz om Salman ibn Abdul-Aziz vs 2015 vilukun 23. päiväspäi, hän-žo tegeb päministraks. Radonoigendai tobmuz om Ministriden Nevondkund (ministrišt) sen ezimehenke. Kaik ministrad oma kunigahan heimolaižed. Vaiše kunigahale sab vahvištada valdkundan käskusid i vaiše islaman šariatan da Koranan ramuziš.

Käskusenandai tobmuz om Konsul'tativine Nevondkund (arab.: مجلس الشورى السعودي Medžlis aš Šura al' Saudii, parlamentan sijas) 150 ühtnijanke, kunigaz paneb kaikid heid radsijihe nelläks vodeks, vspäi 2011 naižile pidab otta koumekümne sijad nevondkundas.

Käskuzkundaline tobmuz om religiozižiden käskuzkundoiden sistem šariatanke oiktusiden aluseks. Sen pä om Ülembaine käskuzkundaline nevondkund (12 ristitud).

Municipaližen tobmuden aluzkundoiden ühtnijoiden valičendad oma vspäi 2005 i oleldas kerdan nelläs-kudes vodes, järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 12. päiväl tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Saudan Arabijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Saudan Arabii jagase 13 agjaks (vai provincijaks, arab.: المناطق الإدارية‎ almnat aladarih). Agjad alajagasoiš agjan pälidnoiden municipalitetoikš (aminah:oikš) i 118 muhafaz:aks.

Eläjad

Saudan Arabijas elädas arabialaižed (saudalaižed). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 29 994 272 ristitud, sidä kesken läz 5,6 mln. verazmaižid radnikoid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe: arabialaižed — 90%, afrikalaižed i azijalaižed — 10%. Vl 2019 immigrantad otiba 38% ristitištos.

Uskondan mödhe (2012): islamanuskojad (oficialine religii, rahvahanikad oma sunnitad 85..90% i šijitad 10..15%) i toižed uskojad (sidä kesken ortodoksižed hristanuskojad, protestantad, riman katolikad, judaistad, induistad, buddistad i sikhad).

Saudan Arabijan lidnad-millionerad (2013): Rijad (pälidn), Džidd, Mekk, Medin, Dammam, Taif. Ristitišton viž kudendest eläb lidnoiš.

Ižanduz

Saudan Arabii om šingotai ma korktoidenke sal'hidenke irdpolespäi. Ižanduz om 18. surtte mail'mas (17. ostmižmahtusen paritetan mödhe), sen päsarakod oma kivivoin samine da ümbriradmine, himine i kivivoihimine (gazoiden, heretusiden i plastmassan pästand), elektroenergetik i reskan veden samine, cementan da metalloiden tehmine, sauvond, turizm (pühämatkajad). Valdkundmaksoiden koveritoi sistem (zakät i nalog ližoihe), holitišiden sferan diversifikacii vizvoččen planan mödhe (Saudi Vision 2030) harakterizuidas valdkundan ižandust. Maižanduz baziruiše finikoiden eksportal, villän kal'hel kazvatusel, živatvodindal (lambhad, kozad, verblüdad, lehmäd), matarhoiden kävutandal lähižiš verhiš maiš.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 2,6 %, tegimišt 44,2 %, holitišiden sfer 53,2 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2005: maižanduz 6,7 %, tegimišt 21,4 %, holitišiden sfer 71,9 %.

Saudan Arabii tegeb kivivoin üks' kaikiš suriš eksportoišpäi mail'mas. Kivivoi da sen produktad ottas ühesa kümnendest valdkundan eksportas. Vl 2012 AÜV, Kitai, Japonii, Suvikorei da Indii oliba pätorguindühtnijoikš (eksportan koume videndest da pol'importad).

Irdkosketused

• Saudan Arabijan e-ohjastusen oficialine sait (saudi.gov.sa). (arab.)
• Saudan Arabijan informacine portal (saudinf.com). (angl.)
• Saudan Arabijan Konsul'tativižen Suiman oficialine sait (shura.gov.sa). (arab.) (angl.)