Bahrein

Bahreinan Kunigahuz
البحرين
*(Mamläka al'-Baḥrein)*
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Manam
Eläjiden lugu (2018)	1,442,659 ristitud
Pind	760 km²
Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Hamad ibn Isa al'-Halifa
Päministr	Halifa ibn Salman al'-Halifa
Religii	islam
Valüt	bahreinan dinar (BD) (BHD)
Internet-domen	.bh
Telefonkod	+973
Aigvö	UTC+3

Bahrein (arab.: البحرين al'-Baḥrein), täuz' oficialine nimituz — Bahreinan Kunigahuz (arab.: مملكة البحرين Mamläka al'-Baḥrein), om pen' sar'hine valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Manam.

Se om kaikiš penemb arabine valdkund mail'mas.

Istorii

Vn 1971 14. päiväl elokud Bahrein tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1973. Kahtenz' lugul Konstitucii^[2] om vahvištadud vl 2002, se om väges voziden 2012 i 2017 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Bahreinan topografine kart.

Valdkund sijadase ühtennimižen sarišton 33 sarel, Indižen valdmeren Persijan lahten randal. Ühthine randanpird om 161 km.

Bahreinas om valdkundröunoid mertme Kataranke päivnouzmas da Saudan Arabijanke päivlaskmas. Röunoid kuivmadme ei ole. Valdkundan kaikiš suremb Bahrein-sar' om ühtenzoittud Saudan Arabijanke avtosildal 16 km pitte.

Reljef om tazo. Letkesižed rahvahatomad mad oma enambuses. Jogid ei ole olmas. Reskveden purtked lähttas meren pohjaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Ed Duhan-mägi (122 m).

Klimat om kuiv tropine, lujas räk. Letetorokad oleldas kezakul-heinkul. Vilukun keskmäine lämuz om +17 C°, heinkun da elokun — +33 C°. Paneb sadegid 90 mm vodes, kezakus-sügüz'kus ei oleskele niid.

Londuseližed varad oma londuseline gaz (sur' vara), kivivoi (vara om läz lopi), hel'm, mouckivi, letked, reskvezi, kala.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz (arab.: ملك البحرين Malik Al' Bahrein, edel 2002 vot emir oli hänen sijas).

Parlament om kaks'kodine, kaikutte kodi mülütab 40 ristitud. Üläkodi om Konsul'tativine Nevondkund (arab.: مجلس الشورى Madžlis Al' Šura), kunigaz paneb sen ühtnijoid radnikusele. Alakodi om Ezitajiden Kodi (arab.: مجلس النواب Madžlis Al' Nuvvab), kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Bahreinan kunigaz om Hamad ibn Isa al'-Halifa; päministr om Halifa ibn Salman al'-Halifa.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 24. päiväl kül'mkud i 1. päiväl tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Bahreinan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2014 Bahrein jagase 4 agjaks (muhafaz:aks).

Eläjad

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 234 571 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Bahreinas elädas bahreinalaižed. Vl 2010 hö otiba 46% ristitištos, personad Azijan augotižlibundanke — 45,5%, toižed arabialaižed — 4,7%, afrikalaižed — 1,6%, evropalaižed — 1%, toižed rahvahad — 1,2%. Ristitišton pol' oma immigrantoikš.

Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad (oficialine religii) — 73,7%, hristanuskojad — 9,3%, judaistad — 0,1%, toižed uskojad i religijatomad — 16,9%.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017, surembaspäi penembha): Riff, Muharrak (pälidn vhesai 1923), Hamad, Avali. Vl 2017 kaik oli 11 lidnad valdkundas, ned oma keskitadud sarišton pohjoižes palas, Manam-pälidnas ümbri.

Rahvahanižanduz

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, ofšorine islamine banking, järedoiden jügulaivoiden kohenduz, alüminijan tehmine, turizm. Läz täuz' varatoitmižmahtuz om olmas sömtavaroiden äjiden toižendoiden mödhe (fruktad, maplodud, päkhmed, meriproduktad, nižu, sötmižkul'turad živatoiden täht).

Vl 2012 Bahreinan päeksport oli alüminii da sen tegesed (29%), kivivoi (27%), raudkivend da sen koncentratad (14%), londuseline gaz (5%); toine eksport — himižed substancijad (3%), söm (3%), soba (1%), kondicionerad (1%).

Homaičendad

Irdkosketused

Bahreinan Kunigahusen da sen e-ohjastusen oficialine portal (bahrain.bh). (arab.) (angl.)
Bahreinan Kunigahusen parlamentan üläkodin oficialine sait (shura.bh). (arab.) (angl.)
Bahreinan Kunigahusen parlamentan alakodin oficialine sait (nuwab.gov.bh). (arab.)

Bahrein Vikiaitas

	Azijan valdkundad
	Azijan valdkundad Afganistan \| Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) \| Armenii \| Azerbaidžan¹ \| Bahrein \| Bangladeš \| Brunei \| Butan \| Egipt² \| Filippinad \| Gruzii¹ \| Indii \| Indonezii³ \| Irak \| Iran \| Izrail' \| Japonii \| Jemen² \| Jordanii \| Kambodž \| Kazahstan¹ \| Katar \| Kipr¹ \| Kirgizstan \| Kitai \| Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund \| Korejan Tazovaldkund \| Kuveit \| Laos \| Livan \| Malaizii \| Mal'divan Sared \| Mjanmar \| Mongolii \| Nepal \| Oman \| Pakistan \| Päivnouzmaine Timor \| Saudan Arabii \| Singapur \| Sirii \| Šrilank \| Tadžikistan \| Tailand \| Turkanma¹ \| Turkmenistan \| Uzbekistan \| Venäma¹ \| Vjetnam
	¹ Om Evropas mugažo. ² Om Afrikas mugažo. ³ Om Valdmerimaiš mugažo.

[1] Bahreinan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Bahreinan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Manam
Eläjiden lugu (2018)	1,442,659^[1] ristitud
Pind	760 km²

Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Hamad ibn Isa al'-Halifa
Päministr	Halifa ibn Salman al'-Halifa
Religii	islam
Valüt	bahreinan dinar (BD) (BHD)
Internet-domen	.bh
Telefonkod	+973
Aigvö	UTC+3