Bahrein

Bahrein (arab.: البحرين al'-Baḥrein, sijaline virkand [æl bɑħˈreːn]), täuz' oficialine nimituz — Bahreinan Kunigahuz (arab.: مملكة البحرين [ˈmam.la.kat æl baħˈreːn] Mamläkat al'-Baḥrein), om pen' sar'hine valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Manam.

Bahreinan Kunigahuz
البحرين
(Mamläkat al'-Baḥrein)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Manam
Eläjiden lugu (2018)	1,442,659 ristitud
Pind	760 km²
Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Hamad ibn Isa al'-Halifa
Päministr	Halifa ibn Salman al'-Halifa
Religii	islam
Valüt	bahreinan dinar (BD) (BHD)
Internet-domen	.bh
Telefonkod	+973
Aigvö	UTC+3

Se om kaikiš penemb arabine valdkund mail'mas.

Istorii

Vn 1971 14. päiväl elokud Bahrein tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1973. Kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 2002, se om väges voziden 2012 i 2017 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Bahreinan topografine kart (2007)

Valdkund sijadase ühtennimižen sarišton Bahrein-sarel (territorijan koume nelländest) i 33 sarel siš ümbri, Indižen valdmeren Persijan lahten randal. Ühthine randanpird om 161 km.

Bahreinas om valdkundröunoid mertme Kataranke päivnouzmas da Saudan Arabijanke päivlaskmas. Röunoid kuivmadme ei ole. Valdkundan kaikiš suremb Bahrein-sar' om ühtenzoittud Saudan Arabijanke avtosildal kuz'toštkümnen kilometrad pitte.

Reljef om tazo. Letkesižed rahvahatomad mad oma enambuses. Jogid ei ole olmas. Reskveden purtked lähttas meren pohjaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Ed Duhan-mägi (134 m ü.m.t.) Bahrein-saren keskuzpalas. Mec otab 1 % territorijad (700 ga vl 2020).

Klimat om kuiv tropine, lujas räk. Letetorokad oleldas kezakul-heinkul. Vilukun keskmäine lämuz om +17 C°, heinkun da elokun +33 C°. Paneb sadegid 90 mm vodes, kezakus-sügüz'kus ei oleskele niid.

Londuseližed varad oma londuseline gaz (sur' vara), kivivoi (kebn vara läz lopi, šoidkivi jäi), hel'm, mouckivi, letked, reskvezi, kala.

Politine sistem

Bahreinan Tervhuden ministruz vn 2011 heinkus

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz (arab.: ملك البحرين Malik Al' Bahrein, edel 2002. vot emir oli hänen sijas).

Parlament om kaks'kodine, kaikutte kodi mülütab nell'kümne ristitud. Üläkodi om Konsul'tativine Nevondkund (arab.: مجلس الشورى Madžlis Al' Šura), kunigaz paneb sen ühtnijoid radnikusele. Alakodi om Ezitajiden Kodi (arab.: مجلس النواب Madžlis Al' Nuvvab), kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Bahreinan kunigaz om Hamad ibn Isa al'-Halifa; päministr om Halifa ibn Salman al'-Halifa.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 24. päiväl kül'mkud i 1. päiväl tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Bahreinan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2014 Bahrein jagase nelläks agjaks (muhafaz:aks).

Eläjad

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 234 571 ristitud. Valdkundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Bahreinas elädas bahreinalaižed. Vl 2010 hö otiba 46 % ristitištos, personad Azijan augotižlibundanke — 45,5 %, toižed arabialaižed — 4,7 %, afrikalaižed — 1,6 %, evropalaižed — 1 %, toižed rahvahad — 1,2 %. Ristitišton pol' oma immigrantoikš.

Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad (oficialine religii) — 73,7 %, hristanuskojad — 9,3 %, judaistad — 0,1 %, toižed uskojad i religijatomad — 16,9 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017, surembaspäi penembha): Riff, Muharrak (oli pälidnaks vhesai 1923), Hamad, Avali. Vl 2017 kaik oli üks'toštkümne lidnad valdkundas, ned oma keskitadud sarišton pohjoižes palas, Manam-pälidnas ümbri.

Rahvahanižanduz

Bahrein om šingotai elokaz industrialine valdkund. Ekonomikan hüvä olend rippub energokandajiden eksportaspäi lujas märas tähäsai, no ižandusen znamasine diversifikacii om tehtud. Industrijan päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine (KSP:n koumandez), kivivoin ümbriradmine, ofšorine islamine banking, järedoiden jügulaivoiden kohenduz, alüminijan tehmine, raudan pelletizacii, heretusiden pästand, varmituz, turizm. Läz täuz' varatoitmižmahtuz om olmas söndtavaroiden äjiden toižendoiden mödhe (fruktad, maplodud, pähkmed, meriproduktad, nižu, sötmižkul'turad živatoiden täht) kacmata valdkundan penehe territorijha.

Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 0,3 %, tegimišt 44,5 %, holitišiden sfer 51,1 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2004: maižanduz 1 %, tegimišt 32 %, holitišiden sfer 67 %.

Vl 2012 Bahreinan päeksport oli alüminii da sen tegesed (29 %), kivivoi (27 %), raudkivend da sen koncentratad (14 %), londuseline gaz (5 %); toine eksport — himižed substancijad (3 %), söm (3 %), sobad (1 %), kondicionerad (1 %). Importan tavarad (2022): toreh kivivoi, mašiništ, himižed substancijad, kuld, juvelirižed tegesed.

Irdkosketused

• Bahreinan Kunigahusen da sen e-ohjastusen oficialine portal (bahrain.bh). (arab.) (angl.)
• Bahreinan Kunigahusen parlamentan üläkodin oficialine sait (shura.bh). (arab.) (angl.)
• Bahreinan Kunigahusen parlamentan alakodin oficialine sait (nuwab.gov.bh). (arab.)