Avaita pämenü

Bahrein (arab.: البحرين al'-Baḥrein), täuz' oficialine nimituz — Bahreinan Kunigahuz (arab.: مملكة البحرين Mamläka al'-Baḥrein), om pen' sar'hine valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Manam.

Bahreinan Kunigahuz
البحرين
(Mamläka al'-Baḥrein)
 Flag
Flag of Bahrain.svg
 Valdkundznam
Emblem of Bahrain.svg
Pälidn Manam
Eläjiden lugu (2018) 1 442 659[1] ristitud
Pind 760 km²
Bahreinan Kunigahuz البحرين (Mamläka al'-Baḥrein)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Hamad ibn Isa al'-Halifa
Päministr Halifa ibn Salman al'-Halifa
Religii islam
Valüt bahreinan dinar (BD) (BHD)
Internet-domen .bh
Telefonkod +973
Aigvö UTC+3

Se om kaikiš penemb arabine valdkund mail'mas.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1971 14. päiväl elokud Bahrein tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Bahreinan topografine kart.

Valdkund sijadase ühtennimižen sarišton 33 sarel, Indižen valdmeren Persijan lahten randal. Ühthine randanpird om 161 km.

Bahreinas om valdkundröunoid mertme Kataranke päivnouzmas da Saudan Arabijanke päivlaskmas. Röunoid kuivmadme ei ole. Valdkundan kaikiš suremb Bahrein-sar' om ühtenzoittud Saudan Arabijanke avtosildal 16 km pitte.

Reljef om tazo. Letkesižed rahvahatomad mad oma enambuses. Jogid ei ole olmas. Reskveden purtked lähttas meren pohjaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Ed Duhan-mägi (122 m).

Klimat om kuiv tropine, lujas räk. Letetorokad oleldas kezakul-heinkul. Vilukun keskmäine lämuz om +17 C°, heinkun da elokun — +33 C°. Paneb sadegid 90 mm vodes, kezakus-sügüz'kus ei oleskele niid.

Londuseližed varad oma londuseline gaz (sur' vara), kivivoi (vara om läz lopi), hel'm, mouckivi, letked, reskvezi, kala.

Politine sistemRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz (arab.: ملك البحرين Malik Al' Bahrein, edel 2002 vot emir oli hänen sijas).

Parlament om kaks'kodine, kaikutte kodi mülütab 40 ristitud. Üläkodi om Konsul'tativine Nevondkund (arab.: مجلس الشورى Madžlis Al' Šura), kunigaz paneb sen ühtnijoid radnikusele. Alakodi om Ezitajiden Kodi (arab.: مجلس النواب Madžlis Al' Nuvvab), kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Bahreinan kunigaz om Hamad ibn Isa al'-Halifa; päministr om Halifa ibn Salman al'-Halifa.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 24. päiväl kül'mkud i 1. päiväl tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Bahreinan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2014 Bahrein jagase 4 agjaha (muhafaz:ha).

EläjadRedaktiruida

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 234 571 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Bahreinas elädas bahreinalaižed. Vl 2010 hö otiba 46% ristitištos, personad Azijan augotižlibundanke — 45,5%, toižed arabialaižed — 4,7%, afrikalaižed — 1,6%, evropalaižed — 1%, toižed rahvahad — 1,2%. Ristitišton pol' oma immigrantoikš.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017, surembaspäi penembha): Riff, Muharrak (pälidn vhesai 1923), Hamad, Avali. Vl 2017 kaik oli 11 lidnad valdkundas, ned oma keskitadud sarišton pohjoižes palas, Manam-pälidnas ümbri.

RahvahanižanduzRedaktiruida

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, ofšorine islamine banking, järedoiden jügulaivoiden kohenduz, alüminijan tehmine, turizm. Läz täuz' varatoitmižmahtuz om olmas sömtavaroiden äjiden toižendoiden mödhe (fruktad, maplodud, päkhmed, meriproduktad, nižu, sötmižkul'turad živatoiden täht).

Vl 2012 Bahreinan päeksport oli alüminii da sen tegesed (29%), kivivoi (27%), raudkivend da sen koncentratad (14%), londuseline gaz (5%); toine eksport — himižed substancijad (3%), söm (3%), soba (1%), kondicionerad (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida