Avaita pämenü

Gvinei, täuz' oficialine nimituz — Gvinejan Tazovaldkund (franc.: République de Guinée), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, läz Atlantižen valdmeren randištod. Sen pälidn, kaikiš suremb lidn da port om Konakri.

Gvinejan Tazovaldkund
République de Guinée
 Flag
Flag of Guinea.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Guinea.svg
Pälidn Konakri
Eläjiden lugu (2014) 11 474 383[1] ristitud
Pind 245 857 km²
Gvinejan Tazovaldkund République de Guinée
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Al'fa Konde
Päministr Mohammed Said Fofana
Religii islam
Valüt gvinejan frank (GNF)
Internet-domen .gn
Telefonkod +224
Aigvö UTC+0

IstoriiRedaktiruida

Vn 1958 2. päiväl redukud Gvinei tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Vn 2008 23. päiväl tal'vkud sodakukerduz oli valdkundas.

Jäl'gmaine Konstitucii[2] oli hüvästadud parlamental vn 2010 7. päiväl semendkud.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Gvinejan topografine kart.

Gvinei om mavaldkundröunoiš Senegalanke pohjoižes (röunan piduz — 363 km), Malinke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (1062 km), Kot d'Ivuaranke päivnouzmas (816 km), Liberijanke suves (590 km), Sjerra Leonenke suvipäivlaskmas (794 km), Gvinei-Bisaunke lodehes (421 km). Ühthine röunoiden piduz — 4046 km. Valdmererandanpird om 320 km.

Mererandaline tazangišt vajehtab kukhiže da mägihe valdkundan südäimehe (Futa Džallon-plato). Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Nimb-mägi, 1752 m valdmeren pindan päl.

Znamasine jogi om Niger sen ližajogidenke. Langenijad merhe toižed joged oma sättujad laivištole severz' kümnid kilometroid ülüižele.

Klimat om subekvatorialine. Vodes om kaht sezonad sel'ktoiden aigröunoidenke. Vihmoiden sezonan aigan (kezaku-kül'mku) paneb sadegid 4300 mm mererandpolel. Suvipäivnouzmas om savannoid. Kuiv sezon vedase tal'vkuspäi semendkuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi, lämuz järgeližiš +24..+27 Cel'sijan gradusaspäi ližadab +38 räkän gradusahasai. Vl 1993 mecad ottihe territorijan läz koumed videndest.

Londuseližed pävarad oma boksitad (mail'man varan läz pol't), raudkivend, kuld, diamantad, gidroenergii; toižed oma cirkon, rutil, monacit, uran.

Politine sistemRedaktiruida

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Hän paneb ohjastusen 28 ministrid radnikusile, mugažo agjoiden pämehid. Konstitucijan mödhe, kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale), kaik rahvaz valičeb sen 114 ühtnijoid videks vodeks.

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba kahtel tural (vl 2010 27. kezaku da 7. kül'mku). Al'fa Konde om nügüdläižen prezidentan, sai 52,52%. Nene oliba ezmäižed valičendad tobmuden telustandata. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 28. päiväl sügüz'kud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Gvinejan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 7 agjaks da 1 pälidnaks (agjaha tazostadud). Agjad alajagasoiš 33 prefekturaks. Kaik valdkundas om 38 lidnkundad (franc.: communes urbaines) da 303 küläkundad (franc.: communautés rurales, sous-préfectures).

EläjadRedaktiruida

Gvinejas elädas gvinejalaižed. Kaik om 24 igähišt rahvahad.

Gvinejan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Nzerekore, Kindia, Boke, Kankan, Kisidugu.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Gvinejan päeksport oli alüminiikivend (61%), ratud korund (rubinad, sapfirad i tž.) (11%), kuld (6%); toine eksport — kofe (4%), kala (4%), kivivoi (3%), diamantad (2%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida