Avaita pämenü

Mongolii (mong.: Монгол Улс, vanh mong.: Monggol ulus.svg), nece om täuz' oficialine nimituz, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.

Mongolii
Монгол Улс
Monggol ulus.svg
 Flag
Flag of Mongolia.svg
 Valdkundznam
State emblem of Mongolia.svg
Pälidn Ulanbatar
Eläjiden lugu (2018) 3 103 428[1] ristitud
Pind 1 564 116 km²
Mongolii Монгол Улс
Kel' mongolijan
Valdkundan pämez' Battulga Haltmaagiin
Päministr Hurelsuh Uhnaagiin
Religii buddizm, ateizm
Valüt mongolijan tugrik (MNT)
Internet-domen .mn, .мон
Telefonkod +976
Aigvö UTC+7..+8

IstoriiRedaktiruida

Vn 1911 29. päiväl tal'vkud Mongolii tedištoiti ripmatomut Cin-imperijaspäi.

Vl 1992 uhokun 12. päiväl jäl'gmäine Konstitucijan versii[2] tuli väghe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Mongolijan topografine kart.

Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.

Mägiplato otab man tobmad palad 900..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil, 4374 m ü.m.t.) Kitain röunal man päivlaskmas.

Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25..+35 C°) da tal'ven (−25..−35 C°) keskes. Paneb 200..500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.

Politine sistemRedaktiruida

 
Valdkundaline pert'kulu om parlamentan ištundoiden sija Ulanbataras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mong.: Монгол Улсын Ерөнхийлөгч), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural (mong.: Улсын Их Хурал) 76 ühtnijanke. Hö valičesoiš kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2016 29. päiväl kezakud. Battulga Haltmaagiin sai vägestust vn 2017 valičendoiden kahtendes turas (26. kezaku i 7. heinku, 2. tur — 50,6% änid) da radab prezidentan vs 2017 heinkun 10. päiväspäi ühtent strokud. Hurelsuh Uhnaagiin om päministraks vn 2017 4. redukuspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand.

Mongolii jagase 21 aimak:ha (agjaha, mong.: аймаг) da 1 pälidnha (mong.: нийслэл, Ulanbatar). Aimakad alajagasoiš 329 somon:aks (ümbrikoks, mong.: сум) vl 2006.

EläjadRedaktiruida

Mongolijas elädas mongolijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 931 300 eläjad.

Religijan mödhe: buddistad — 53%, religijatomad — 38,6%, islamanuskojad — 3%, šamanistad — 2,9%, hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,3%.

Kaikutte nellänz' ristit kümnespäi eläb Ulanbatar-pälidnas. Toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

RahvahanižanduzRedaktiruida

Vl 2010 Mongolijan päeksport oli vas'k (37%), kivihil' (19%), raudkivend da raudühthesuladused (9%), kuld (8%), kivivoi (7%); toine eksport — cink (4%), kodiživatoiden karv (4%), toižed metallad (3%), lehmänliha, sobad.

Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida