Bolgarii

Bolgarii (bolgarijaks: България), täuz' oficialine nimituz — Bolgarijan Tazovaldkund (bolg.: Република България [rɛˈpublikɐ bɐɫˈɡarijɐ], vepsän transkripcii: Republika Bǎlgarija), om valdkund Evropan suvipäivnouzmas, Balkanan pol'saren päivnouzmas, Mustmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sofii.

Bolgarijan Tazovaldkund
Република България

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Sofii
Eläjiden lugu (2018)	7,057,504 ristitud
Pind	110,879 km²
Kel'	bolgarijan
Valdkundan pämez'	Rumen Radev
Päministr	Rosen Želäzkov
Religii	hristanuskond, islam
Valüt	bolgarijan lev (BGN)
Internet-domen	.bg
Telefonkod	+359
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Vspäi 2004 PAKO:n ühtnii om, vspäi 2007 — EÜ:n ühtnii.

Istorii

Ezmäine Bolgarijan imperii oli olmas vozil 681−1018. Kahtenz' Bolgarijan imperii oli olmas vozil 1185−1396.

Vn 1908 5. päiväl redukud nügüdläine Bolgarii tedištoiti ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (bolg.: Конституция) oli olmas vspäi 1879. Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1991, se om väges voziden 2003, 2005−2007 i 2015 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Bolgarijan topografine kart (2008)

Bolgarii om mavaldkundröunoiš Turkanmanke (röunan piduz — 223 km) da Grekanmanke (472 km) suves, Pohjoižmakedonijanke (162 km) da Serbijanke (344 km) päivlaskmas, Romanijanke pohjoižes (605 km). Ühthine röunoiden piduz om 1806 km. Valdkundan pind — 110 879 km². Bolgarijan päivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri, sen randanpird — 354 km.

Mägimassivad i alangištod čereduišoiš pohjoižespäi suvhe. Koume mägisistemad: Pirin suvipäivlaskmas, Stara-Planin (Balkanan mäged) keskuzpalas, Ril Rodopidenke suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Rilan Musal-mägi 2925 m ü.m.t. kortte. Kaikiš znamasižemb i üks'jäine laivjogi om Dunai pohjoižröunal Romanijanke.

Klimat om Keskmeren i kontinentaline, erazvuitte koverikahan rel'jefan tagut. Paneb sadegid 500..2540 mm vodes, 730 mm valdkundadme keskmäral.

Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (boksitad, vas'k, hahktin, cink); toižed varad — mec, väghine mahuz.

Politine sistem

Bolgarijan parlamentan torg i ištundoiden sija Sofijas vl 2007

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (bolg.: Президент на България). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (bolg.: Народно събрание, lugese «Narodno sabranie») 240 ezitajanke. Kaik rahvaz änestab heid nelläks vodeks. Parlament vahvištab ohjastusen (ministrišton, bolg.: Министерски съвет) mülükundad, ku ei voi, ka pästase radmaspäi i pandas sen ühtnijoiden edelstrokuižid valičendoid. Päministr (bolg. Министър-председател, translit. Ministar-predsedatel) om parlamentižen koalicijan lider, parlament vahvištab händast radnikusele.

Jäl'geline Rahvahaline Suim (51. lugul) tuli radho edelstrokuižiden valičendoiden jäl'ghe, ned oliba vn 2024 27. päiväl redukud. Edeližed valičendad oliba sen-žo voden 9. päiväl kezakud, vn 2023 2. päiväl sulakud, vn 2022 2. päiväl redukud, koume kerdad vl 2021 (järgenduseližed 4. sulakud, sid' edelstrokuižed 11. heinkud i 14. kül'mkud), vn 2017 26. päiväl keväz'kud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2021 (14. i 21. päivil kül'mkud), Rumen Radev om valitud prezidentan radnikusele, sai vägestust kahtendes turas 66,72 % satusenke (ezmäižes sai 49,42 %; vl 2016 sai 57,47 % ezmäižes turas i vägesti kerdalaz), tuleb radho vn 2017 vilukun 22. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Rosen Želäzkov radab päministran vn 2025 vilukun 16. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Dimitar Glavčev (9. sulaku 2024 — 16. viluku 2025), Nikolai Denkov (6. kezaku 2023 — 9. sulaku 2024), Galab Donev (2. eloku 2022 — 6. kezaku 2023), Kiril Petkov (13. tal'vku 2021 — 2. eloku 2022), Stefan Janev (12. semendku 2021 — 13. tal'vku 2021), Boiko Borisov (4. semendku 2017 — 12. semendku 2021, 7. kül'mku 2014 — 27. viluku 2017, 27. heinku 2009 — 13. keväz'ku 2013).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Bolgarijan administrativiž-territorialine jagand.

Bolgarii jagase 27 agjaks (bolg.: област), ned alajagasoiš 264 kundaks (bolg.: община), i üks' Sofii-pälidnan territorii om sätud.

Eläjad

Bolgarijas elädas bolgarijalaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 7 364 570 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 8 986 636 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2011): bolgarijalaižed — 76,9 % (bolgarijan kel' om mamankel'), turkad — 8,0 %, čiganalaižed — 4,4 %, toižed rahvahad — 0,7 %, märhapanendata — 10,0 %.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 59,4 %, islamanuskojad — 7,8 %, toižed uskojad (sidä kesken katolikad, protestantad, Armenijan apostoline jumalankodikund, judaistad) — 1,7 %, religijatomad — 3,7 %, märhapanendata — 27,4 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Plovdiv, Varn, Burgas, Ruse, Stara Zagor, Pleven. Vl 2011 kaik oli 24 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke; ühthemänho om 257 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 75,7 % (2020).

Ižanduz

Bolgarijan ekonomik om industrialine šingotadud maižandusenke. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli US$108 mlrd. ekvivalentas (67. sija mail'mas, 17 069 US$ ühtele hengele) vai US$249 mlrd. ostmižmahtusen mödhe (72. sija, 39 185 US$ ühtele hengele). Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (metalloiden samine päiči raudas), mašinansauvomine (mašinoiden, mašiništon i avtoiden paloiden tehmine), kivivoin ümbriradmine poltuseks, himižiden substancijoiden tehmine, elektrusen pästand, sömtegimišt (sömäd, jomad, tabak). Toižed znamasižed ižandusen sarakod oma sauvond, logistik i transport, turizm, informacižiden tehnologijoiden sektor i autsorsingan provaiderad specialižiden holitišiden täht.

Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz — 5,1 %, tegimišt — 27,5 %, holitišiden sfer — 67,4 %. Radajad sektoroidme (2016): maižanduz — 6,8 %, tegimišt — 26,6 %, holitišiden sfer — 66,6 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 13 %), vas'k da sen ühthesuladused (11 %), kivivoi (10 %), elektromašiništ (läz 10 %); toine eksport — raud da teraz (4 %), nižu (2 %), podsolnušnikan semned (2 %), elektruz (2 %). Importan päproduktad (2022): toreh i ümbriratud kivivoi da kivivoigaz, vas'kkivend i toižiden metalloiden küllästadud kivendod, avtod da niiden palad, traktorad, pol'veimladimed, telefonad i kompjuterad, pakuidud zelläd, söndtavarad, sobad, podsolnušnikad semned i mašiništ lindvodindan täht. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Saksanma (Bolgarijan eksportan 13,5 % i importan 10,1 % vl 2022), Romanii (eksportan 16,4 % i importan 6,9 % sil-žo vodel), Turkanma (5,2 % i 8,8 %), Grekanma (5,1 % i 5,7 %).

Irdkosketused

• Bolgarijan parlamentan oficialine sait (parliament.bg). (bolg.) (angl.) (fr.)
• Bolgarijan prezidentan oficialine sait (president.bg). (bolg.) (angl.)
• Bolgarijan ohjastusen oficialine sait (government.bg). (bolg.) (angl.)