Avaita pämenü

Lüksemburg

pen' valdkund Evropan päivlaskmpoles

Lüksemburg (lüksemb.: Lëtzebuerg), täuz' oficialine nimituz — Lüksemburgan Sur' Gercogkund (lüksemb.: Groussherzogtum Lëtzebuerg, franc.: Grand-Duché de Luxembourg, saks.: Großherzogtum Luxemburg), om pen' mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüksemburg-lidn.

Lüksemburgan Sur' Gercogkund
Groussherzogtum Lëtzebuerg (lüksemb.)
Grand-Duché de Luxembourg (fr.)
Großherzogtum Luxemburg (saks.)
 Flag
Flag of Luxembourg.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Luxembourg.svg
Pälidn Lüksemburg
Eläjiden lugu (2018) 605 764[1] ristitud
Pind 2 586 km²
Lüksemburgan Sur' Gercogkund Groussherzogtum Lëtzebuerg (lüksemb.) Grand-Duché de Luxembourg (fr.) Großherzogtum Luxemburg (saks.)
Kel' lüksemburgan, francijan, saksan
Valdkundan pämez' Anri (Genrih)
Päministr Ksavje Bettel'
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .lu[3]
Telefonkod +352
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Vl 2014 Lüksemburg oli kaikiš elokaz valdkund mail'mas kogosüdäiproduktan ühtele hengele mödhe (ÜRO:n andmused).

Vspäi 1949 Lüksemburg om PAKO:n ühtnii (üks' alusenpanijaks). Vspäi 1957 om EÜ:n ühtnii. Mülüb Benelüks:ha ühtes Bel'gijanke da Alamaidenke.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vn 1815 9. päiväl kezakud Lüksemburg tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine valdkundan konstitucii[4] (lüksemb.: Konstitutioun) om vahvištadud vn 1868 17. päiväl redukud. Se om väges znamasižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke, oz., vspäi 2009 Surele Gercogale sab vaiše tarita käskusid, ei vahvištada.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Lüksemburgan topografine kart.

Lüksemburg om mavaldkundröunoiš Germanijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Francijanke suves (69 km) da Bel'gijanke päivlaskmas (130 km). Ühthine röunoiden piduz om 327 km. Lüksemburg om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Knaiff-kukkaz, 560 metrad meren pindan päl. Kaikiš madalamb om Mozel'-jogen tazopind (133 m).

Londuseližed varad oma raudkivend (samine om jättud kesketi), mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

 
Lüksemburgan valdkundan parlament Lüksemburg-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Sur' Gercog, Anri (Genrih) vs 2000 redukun 7. päiväspäi. Hänele sab heitta parlamentad radmaspäi da panda uziden valičendoiden dat koumes kus. Monarh paneb päministrad da ministrid radnikusile valičendoiden parlamentha kacten.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Deputatoiden Kodi (lüksemb.: Chamber vun den Deputéierten, D'Chamber, franc.: Chambre des Députés, saks.: Abgeordnetenkammer) 60 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 14. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Ksavje Bettel' vs 2013 tal'vkun 4. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Lüksemburgan administrativiž-territorialine jagand.

Lüksemburg jagase 3 ümbrikho (lüksemb. i saks.: Distrikt, franc.: District). Ümbrikod alajagasoiš 12 kantonha, ned — 102 kommunha (edel 2018 vot niid oli 116). Pälidn jagase fartaloihe.

EläjadRedaktiruida

Lüksemburgas elädas lüksemburgalaižed. Vl 2014 eläjiden lugu oli 549 680 ristitud.[5]

Toižed sured lidnad (enamba 17 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Eš-sür-Al'zett, Differdanž, Düdelanž. Kaik om 12 kommunad lidnan statusanke.

IžanduzRedaktiruida

Lüksemburgan päkesport om raud, teraz, tegesed niišpäi da niidenke (20%), elektromašiništ da radiopalad (läz 10%); toine eksport — plastik (5%), avtod (4%), bumag kirjutamha (3%), alüminii (3%), sobad (3%), šinad avtobusoiden täht (2%), stökoltegesed (2%), maidproduktad (2%), išketadud kanghad (1%), poliester (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%), varapalad lendimiden täht (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida