Lüksemburg
Lüksemburg (lüksemb.: Lëtzebuerg), täuz' oficialine nimituz — Lüksemburgan Sur' Gercogkund (lüksemb.: Groussherzogtum Lëtzebuerg [ˈɡʀəʊ̯sˌhɛχtsoːχtum ˈlətsəbuəɕ], franc.: Grand-Duché de Luxembourg [ɡʁɑ̃ dyʃe də lyksɑ̃buʁ], saks.: Großherzogtum Luxemburg [ˈɡʁoːsˌhɛʁtsoːktuːm ˈlʊksm̩bʊʁk]), om pen' mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüksemburg-lidn.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Lüksemburg |
| Eläjiden lugu (2018) | 605,764[1] ristitud |
| Pind | 2,586 km² |
| |
| Kel' | lüksemburgan, francijan, saksan |
| Valdkundan pämez' | Anri (Genrih) |
| Päministr | Ksavje Bettel' |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .lu[3] |
| Telefonkod | +352 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Vl 2014 Lüksemburg oli kaikiš elokahambaks valdkundaks mail'mas kogosüdäiproduktan ühtele hengele mödhe (ÜRO:n andmused), mugažo vl 2022 (Rahvahidenkeskeižen valütfondan statistikan mödhe).
Vspäi 1949 Lüksemburg om PAKO:n ühtnijan (üks' alusenpanijaks). Vspäi 1957 om EÜ:n ühtnii. Mülüb Benelüks:ha ühtes Bel'gijanke da Alamaidenke.
Istorii
vajehtaVn 1815 9. päiväl kezakud Lüksemburg tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad (lüksemb.: Konstitutioun) oliba voziden 1841, 1848 i 1856. Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii[4][5] om vahvištadud vn 1868 17. päiväl redukud. Se om väges znamasižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke, oz., vspäi 2009 Surele Gercogale sab vaiše tarita käskusid, ei vahvištada.
Geografijan andmused
vajehta
Lüksemburg om mavaldkundröunoiš Germanijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Francijanke suves (69 km) da Bel'gijanke päivlaskmas (130 km). Ühthine röunoiden piduz om 327 km. Lüksemburg om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Knaiff-kukkaz, 560 metrad meren pindan päl. Kaikiš madalamb om Mozel'-jogen tazopind (133 m ü.m.t.). Joged mülüdas Reinan hurapol'žhe basseinha.
Klimat om ven Atlantižen valdmeren valatoitandanke. Paneb sadegid 800 mm vodes suves i 1200 mm pohjoižpalas.
Londuseližed varad oma raudkivend (samine om jättud kesketi), väghine mahuz. Mec otab territorijan videndest.
Politine sistem
vajehta
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Sur' Gercog, Anri (Genrih) vn 2000 redukun 7. päiväspäi. Hänele sab heitta parlamentad radmaspäi da panda uziden valičendoiden dat koumes kus. Monarh paneb päministrad (lüksemb.: Premierministere vu Groussherzogtum Lëtzebuerg, franc.: Premier ministre du Grand-duché de Luxembourg) da ministrid radnikusile valičendoiden parlamentha kacten.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Deputatoiden Kodi (lüksemb.: Chamber vun den Deputéierten, D'Chamber, franc.: Chambre des Députés, saks.: Abgeordnetenkammer) 60 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 14. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Ksavje Bettel' vn 2013 tal'vkun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Lüksemburgan administrativiž-territorialine jagand.
Lüksemburg jagase koumeks ümbrikoks (lüksemb. i saks.: Distrikt, franc.: District). Ümbrikod alajagasoiš 12 kantonaks, ned — 102 kundaks (kommunaks, edel 2018. vot niid oli 116). Pälidn jagase fartaloikš.
Eläjad
vajehtaLüksemburgas elädas lüksemburgalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 549 680 ristitud[6]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2011): lüksemburgan kel' — 55,8 %, portugalijan kel' — 15,7 %, francijan kel' — 12,1 %, saksan kel' — 3,1 %, italijan kel' — 2,9 %, anglijan kel' — 2,1 %, toižed keled — 8,3 %.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad (riman katolikad tobjimalaz) — 70,4 %, islamanuskojad — 2,3 %, toižed uskojad — 0,5 %, religijatomad — 26,8 %.
Toižed znamasižed lidnad (enamba 17 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Eš-sür-Al'zett, Differdanž, Düdelanž. Kaik om 12 kundad lidnan statusanke. Lidnalaižiden pala om 91,5 % (2020).
Ižanduz
vajehtaLüksemburg om šingotadud ma hüvänke socialiženke kaičendanke. Ižandusen vägi harakterizuiše nenil luguil: vl 2022 Lüksemburgan eksport (US$100 mlrd ekvivalentas) ületi importad (US$50 mlrd) kahthe kerdha, valdkundaline velg oli KSP:n 15 % surtte sil-žo vodel.
Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz — 0,2 %, tegimišt — 10,5 %, holitišiden sfer — 80,6 %. Radajad sektoroidme (2017): maižanduz — 1,1 %, tegimišt — 20,0 %, holitišiden sfer — 78,9 %.
Valdkundan päkesport om raud, teraz, tegesed niišpäi da niidenke (20 %), elektromašiništ da radiopalad (läz 10 %); toine eksport — plastik (5 %), avtod (4 %), bumag kirjutamha (3 %), alüminii (3 %), sobad (3 %), šinad avtobusoiden täht (2 %), stökoltegesed (2 %), maidproduktad (2 %), išketadud kanghad (1 %), poliester (1 %), vas'k da sen ühthesuladused (1 %), varapalad lendimiden täht (1 %). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Saksanma, Bel'gii, Francii, Alamad.
Homaičendad
vajehta- ↑ Lüksemburgan ristitišt // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Edel 1999. vot — lüksemburgan frank da bel'gijan frank.
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
- ↑ Lüksemburgan Konstitucijan tekst vl 2015 (vl 2009 vajehtusidenke). — Legilux.public.lu. (fr.)
- ↑ Lüksemburgan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Statec: Au 1er janvier 2014 le Grand-Duché compte près de 550 000 habitants. — Le Quotidien (Luxembourg) (lequotidien.lu). (fr.)
Irdkosketused
vajehta- Lüksemburgan valdkundaližen tobmuden oficialine sait (gouvernement.lu). (fr.) (saks.) (angl.) (lüksemb.)
- Venäman Sur'oigenduzkund Lüksemburgas (ambruslu.com). (ven.) (fr.) (angl.)
- Lüksemburgan Sur'oigenduzkund Venämas (moscou.mae.lu). (ven.) (angl.)
| Lüksemburg Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |