Slovakii

Slovakii (slovak.: Slovensko [ˈslɔʋɛnskɔ]), oficialine nimituz — Slovakijan Tazovaldkund (slovak.: Slovenská republika [ˈslɔʋenskaː ˈrepublika]), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bratislav.

Slovakijan Tazovaldkund
Slovenská republika

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Bratislav
Eläjiden lugu (2018)	5,445,040 ristitud
Pind	49,035 km²
Kel'	slovakan
Valdkundan pämez'	Peter Pellegrini
Päministr	Robert Fico
Religii	hristanuskond
Valüt	evro (€) (EUR)
Internet-domen	.sk
Telefonkod	+421
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Vspäi 2004 om EÜ:n da PAKO:n ühtnijaks.

Istorii

Vn 1993 1. päiväl vilukud Slovakii sai ripmatomut Čehoslovakijan čihodamižen jäl'ghe.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii (slovak.: Ústava) tuli väghe vn 1992 1. päiväl redukud, täuzin — ripmatomuden päiväl. Se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtsidenke, vn 2017 versii om nügüdläine.

Geografijan andmused

Slovakijan topografine kart (2005)

Slovakii om mavaldkundröunoiš Ukrainanke päivnouzmas (röunan piduz — 97 km), Mad'jaranmanke suves (627 km pitte), Avstrijanke päivlaskmas (105 km), Čehanmanke lodehes (241 km) da Pol'šanmanke pohjoižes (541 km). Ühthine röunoiden piduz om 1611 km. Slovakii om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gerlahovski Štit-mägi (2655 m).

Londuseližed pävarad oma bur hil', raudkivend da mustma; toižed varad oma vas'kkivend, mangankivend, keitandsol.

Politine sistem

Slovakijan parlamentan pert' Bratislavas, sügüz'ku 2010

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (slovak.: Prezident Slovenskej Republiky). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb radsijha parlamentan ezinenahižen partijan liderad päministraks, mugažo ministriden palad parlamentan nevondan mödhe. Ku parlament ei voind vahvištada ohjastusen programad koume kerdad kun aigan, ka Prezidentale sab pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Nevondkund (slovak.: Národná rada) 150 kaikel rahvahal valitud ezitajidenke nelläks vodeks. Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi äniden kuz' kümnendest enambusel.

Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2023 30. päiväl sügüz'kud. Nügüdläine prezident om Peter Pellegrini, hän om valitud kahtel änestuztural vn 2024 23. päiväl keväz'kud da 6. sulakud (sai 53,1 % kahtendes turas) da om radnikusel vn 2024 kezakun 15. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Lüdovit Odor (Ľudovít Ódor, vn 2023 15. semendku — 25. reduku), Eduard Heger (1. sulaku 2021 — 15. semendku 2023), Igor Matovič (21. keväz'ku 2020 — 1. sulaku 2021), Peter Pellegrini (22. keväz'ku 2018 — 21. keväz'ku 2020). Robert Fico radab päministran vn 2023 redukun 25. päiväspäi. Edeline prezident om Zuzana Čaputova (15. kezaku 2019 — 15. kezaku 2024, sai 58,4 %).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Slovakijan administrativiž-territorialine jagand.

Slovakii jagase kahesaks randaks (slovak.: kraj) avtonomijan erasidenke oiktusidenke. Randad alajagasoiš 79 rajonaks (üks'lugu slovak.: okres).

Eläjad

Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 5,435,343 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): slovakalaižed — 80,7 %, mad'jaralaižed — 8,5 %, čiganalaižed — 2,0 %, toižed rahvahad — 1,8 %, rahvahuden ozutandata — 7,0 %.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 62,0 %, protestantad — 8,2 %, grekan katolikad — 3,8 %, toižed uskojad i märhapanendata — 12,6 %, religijatomad — 13,4 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 75 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Košice, Prešov, Žilin, Banska Bistric, Nitr. Vl 2013 kaik oli 138 lidnad valdkundas. Ristitišt da lidnad oma levitadud valdkundadme tazomäras. Lidnalaižiden pala om 53,8 % (2020).

Ižanduz

Slovakii om šingotadud industrialine ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline KSP oli 141 mlrd. US$ ekvivalentas (61. sija mail'mas; US$25,935 ühtele hengele, 43. sija) vai 239 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (70. sija; US$44,081 ühtele hengele, 46. sija). Industrijan päsarakod oma avtosauvomine, elektrižen i optižen ladimišton tehmine, elektroenergetine, metalloiden i niiden tegesiden pästand, himižiden substancijoiden i räzinproduktoiden tehmine, zell'tegimišt, bumagan pästand, mašinansauvomine, tekstiline sarak, sömtegimišt.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 3,8 %, tegimišt 35,0 %, holitišiden sfer 61,2 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2015: maižanduz 3,9 %, tegimišt 22,7 %, holitišiden sfer 73,4 %.

Valdkundan päeksport om avtod da niiden varapalad (24 %, mail'man lider avtoiden pästandan mödhe ühtele ristitule), videodisplejad (10 %), elektromašiništ da radioladimišt (läz 10 %), raudtegesed da teraz (läz 9 %), rafiniruidud kivivoi da londuseline gaz (6 %); toine eksport om šinad (2 %), pörutüged (1 %). Pätorguindpartnörad oma Saksanma (Slovakijan eksportan 22 % i importan 18 % vl 2019), Čehanma (eksportan 11 % i importan 18 %), Pol'šanma (7 % i 8 %), Mad'jaranma (6 % i 7 %).

Irdkosketused

Tobmuz

• Slovakijan Tazovaldkundan parlamentan sait (nrsr.sk). (slovak.) (angl.)
• Slovakijan Tazovaldkundan prezidentan sait (prezident.sk). (slovak.) (angl.)
• Slovakijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (vlada.gov.sk). (slovak.) (angl.)

Ühthine informacii valdkundas

• Slovakijan Tazovaldkundan Statistikan radnikoičendan portal (slovak.statistics.sk). (slovak.) (angl.)