Ročinma (roč.: Sverige), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz (roč.: Konungariket Sverige), om valdkund Pohjoiževropas, Skandinavijan pol'sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm.

Ročinman Kunigahuz
Konungariket Sverige
 Flag
Flag of Sweden.svg
 Valdkundznam
Great coat of arms of Sweden.svg
Pälidn Stokhol'm
Eläjiden lugu (2018) 10 040 995[1] ristitud
Pind 450 295 km²
Ročinman Kunigahuz Konungariket Sverige
Kel' ročin
Valdkundan pämez' Karl XVI Gustav
Päministr Stefan Löven
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt ročinman kron (SEK)
Internet-domen .se
Telefonkod +46
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe. Vspäi 1995 om EÜ:n ühtnijan.

IstoriiRedaktiruida

Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi. Vozil 1814−1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks.

Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 1974, i sen udistamižed oliba läz kaikuččel vodel.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Ročinman topografine kart.

Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise-mägi (2106 m). Järved ottas läz man territorijan kümnendest, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma kaikiš surembad niišpäi. Kaik om läz 4 tuhad järvid üht nellikkilometrad suremba. Joged lanktas Botnižhe lahthe tobman palan.

Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstim-merijoksmuz pehmitab sidä.

Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, kuld, hobed, vol'fram, urankivend), arsen, mec, gidroenergii.

Politine sistemRedaktiruida

 
Ročinman parlamentan pert' Stokhol'mas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav-kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke, paneb päministrad (roč.: Sveriges statsminister) radsijha — parlamentan lidirujan partijan ezimest tobjimalaz. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel (roč.: Regering) päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. Sodaväged alištudas ohjastusele.

Parlament om üks'kodine Riksdag (mugažo ročikš) 349 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden valičendad oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližidenke valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — landstag:oihe. Mugomad järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 9. päiväl sügüz'kud.

Stefan Löven radab päministran vs 2014 redukun 3. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Ročinman administrativiž-territorialine jagand.

Ročinma jagase 21 agjaks (roč.: län), ned alajagasoiš 290 kommunaks (roč.: kommun, vl 2008).

EläjadRedaktiruida

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 9 555 893 ristitud, vl 2014 — 9 723 809 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte nellänz' eläi om verazmaiženke augotižlibundanke, hän vai hänen kazvatajad sünduiba verhiš maiš.

Rahvahad (2017): ročilaižed — 81,5%, sirijalaižed — 1,7%, suomalaižed — 1,5%, irakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 13,9%.

Uskondan mödhe (2017): Ročinman lüteranine jumalankodikund — 60,2%, toižed uskojad (sidä kesken riman katolikad, ortodoksižed hristanuskojad, baptistad, islamanuskojad, judaistad i buddistad) — 8,5%, religijatomad i märhapanendata — 31,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Göteborg, Mal'mö, Uppsal. Kaik om 133 lidnkommunad valdkundas, 19 niišpäi oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

RahvahanižanduzRedaktiruida

Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš.

Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin, streptomicin); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik sauvomha transportteid (2%), mebel' (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. Ročinman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2012 Ročinman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.