Avaita pämenü

Vikipedii β

Vaugedvenäma (vaug. Беларусь, ven. Белоруссия), täuz' oficialine nimi — Vaugedvenäman Tazovaldkund (vaug. Рэспубліка Беларусь, ven. Республика Беларусь), om mererandatoi valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas. Vaugedvenäman pälidn da kaikiš järedamb lidn om Minsk.

Vaugedvenäman Tazovaldkund
Рэспубліка Беларусь (vaug.)
Республика Беларусь (ven.)
 Flag
Flag of Belarus.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Belarus.svg
Pälidn Minsk
Eläjiden lugu (2014) 9 467 000[1] ristitud
Pind 207 600[2] km²
Vaugedvenäman TazovaldkundРэспубліка Беларусь (vaug.)Республика Беларусь (ven.)
Kel' vaugedvenän, venäkel'
Valdkundan pämez' Aleksandr Lukašenko
Päministr Andrei Kobäkov[3]
Religii hristanuskond
Valüt vaugedvenäman rubl' (Br) (BYR)
Internet-domen .by, .бел
Telefonkod +375
Aigvö UTC+3

Vaugedvenäma om Evrazijalaižen Ekonomižen Ühtištusen ühtnijaks.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vl 1990 heinkun 27. päiväl Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vl 1991 tal'vkun 25. päiväl valdkund erištui täuzin.

Jäl'gmäine Konstitucii[4] tuli väghe vl 1994 keväz'kun 15. päiväl (voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe).

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Vaugedvenäman reljefan kart.

Vaugedvenäma om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km), Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km), Litvanman (640 km) da Lätänmanke (161 km) lodehes. Ühthine röunoiden piduz — 3642 km[5]. Vaugedvenäma om kaikiš suremb mererandatoi valdkund Evropas.

Reljef om tazo da sijidme sokaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Dzäržinskaja (Pühä) Hara-kukkaz (345 m) päivlaskmpolehe Minskaspäi.

Londuseližed pävarad oma kaliisol, keitandsol, mec, turbaz; toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, granit, dolomit, mel, gravii, lete, savi.

Politine sistemRedaktiruida

 
Vaugedvenäman ohjastusen pert' Minskas om parlamentan alakodin-ki ištundoiden sija.

Vaugedvenäma om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (vaug.: прэзідэнт, ven.: президент). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. Prezident voib säta da panda väghe käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (vaug.: Нацыянальны сход, ven.: Национальное собрание). Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund (vaug.: Савет Рэспублікі, ven.: Совет Республики) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ 8 ristitud prezident paneb radsijha). Alakodi om Ezitajiden Kodi (vaug.: Палата прадстаўнікоў, ven.: Палата представителей) 110 ühtnijanke. Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot.

Nügüdläine prezident om Aleksandr Lukašenko. Hän radab vs 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo nellänz' strok faktižikš. Prezidentad änestihe järgkerdan vl 2010 tal'vkun 19. päiväl. Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 sügüz'kun 23. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Vaugedvenäman administrativiž-territorialine jagand.

Vaugedvenäma alajagase 6 agjaha (vaug.: вобласць, ven.: область) da ühthe pälidnha (Minsk). Agjad alajagase 118 rajonha (vaug.: раён, ven.: район) da 10 lidnha agjan alištusenke (vaug.: горад абласнога падпарадкавання, ven.: город областного подчинения). Minsk da erased (5) lidnad agjan alištusenke alajagase lidnrajonha, mugomid om 24. Agjoiden rajonad alajagase 1295 küläkundha, 102 lidnankundha da 90 žilonkundha.

EläjadRedaktiruida

Vaugedvenämas elädas vaugedvenälaižed.

Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): Gomel', Mogilöv, Vitebsk, Grodno, Brest. Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2009 Vaugedvenäman päeksport oli kivivoin tošteksport (34%), söndtavarad (sagud, maid, argvoi, lehmänliha, sahar, kaik om läz 10%), likkuimed da niiden palad (traktorad da jüguavtod, 9%), heretused (mineraližed da organižed, 8%), himižen tegimišton produkcii (8%); toine eksport oli sobad (läz 5%), teraz (2%), šinad (2%), vilugoitimed (1%), mebel' (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida