Avaita pämenü

Horvatii (horv.: Hrvatska), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund (horv.: Republika Hrvatska), om valdkund Evropan keskusen suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb.

Horvatijan Tazovaldkund
Republika Hrvatska
 Flag
Flag of Croatia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Croatia.svg
Pälidn Zagreb
Eläjiden lugu (2018) 4 270 480[1] ristitud
Pind 56 594[2] km²
Horvatijan Tazovaldkund Republika Hrvatska
Kel' horvatan
Valdkundan pämez' Kolinda Grabar-Kitarovič
Päministr Andrei Plenkovič
Religii hristanuskond
Valüt horvatijan kun (HRK)
Internet-domen .hr[3]
Telefonkod +385
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om EÜ:n ühtnijaks. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks.

IstoriiRedaktiruida

Vn 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedoti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.

Valdkundan konstitucii[4] (horv.: Ustav) oli vahvištadud parlamental vn 1990 22. päiväl tal'vkud (edel ripmatomut). Se om väges nügüd'-ki möhembaižiden znamasižiden vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001 da 2013 (referendumal).

Vozil 1991−1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Horvatijan reljefan kart.

Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav-jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk- da Cres-sared oma kaikiš surembad Horvatijas. Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril.

Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km[2].

Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar-mägi, 1831 m meren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad — kivihil', mouckivi, sauvondgips, londuseline asfal't, keitandsol, gidroenergii.

Politine sistemRedaktiruida

 
Horvatijan parlamentan pert' Zagrebas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (horv.: Predsjednik Republike). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. Hän paneb päministrad (horv.: Predsjednik Vlade) da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad.

Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001, horv.: Hrvatski sabor vai muite Sabor) 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Ohjastuz (horv.: Vlada) pidab vastust edel parlamentad. Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht.

Ülembaine Käskuzkund (horv.: Vrhovni sud) om käskuzkundaližen tobmuden pä.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 11. päiväl sügüz'kud. Vodes 2016 redukun 19. päiväspäi Andrei Plenkovič om päministraks. Nügüdläine prezident om Kolinda Grabar-Kitarovič, hän om valitud kahtil turil vn 2014 28. päiväl tal'vkud da vn 2015 11. päiväl vilukud (sai 50,74%).

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Horvatijan administrativiž-territorialine jagand.

Horvatii jagase 20 ümbrikho (üks'lugu horv.: županije) da 1 pälidnha ümbrikon oiktusidenke (Zagreb). Ümbrikod alajagasoiš 127 lidnkundha da 429 municipaližhe ühtnikho. Mugažo jagadas valdkundad koumhe statistižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 284 889 ristitud.[5]

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Split, Rijek, Osijek, Zadar, Pul, Slavonski Brod. Vl 2013 kaik oli 128 lidnad valdkundas.

IžanduzRedaktiruida

Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15%), laivad da venehed (13%), kivivoi da londuseline gaz (11%), sobad (läz 7%); toine eksport — pumaterialad da mebel' (4%), zelläd (3%), heretused (2%), polimerad (2%), raud (2%), alüminiitegesed (1%), elektruz (1%), cement (1%).

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida