Andorr
Andorr (kat.: Andorra [ənˈdorə]), täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund (kat.: Principat d'Andorra [pɾinsiˈpad danˈdɔra], isp.: Principado de Andorra, franc.: Principauté d'Andorre), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suvipäivlaskmas. Sen pälidn, kaikiš suremb eländpunkt da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Andorr la Vel'j |
| Eläjiden lugu (2018) | 85,708[1] ristitud |
| Pind | 468 km² |
| |
| Kel' | katalanan[2] |
| Valdkundan pämez' | Emmanuel' Makron Žoan Enrik Vives-i-Sisilja |
| Päministr | Havjer Espot Samora |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[3] |
| Internet-domen | .ad |
| Telefonkod | +376 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes.
Etimologii
vajehtaValdkundan nimi sündui baskan kelen andurrial-sanaspäi «pustolän» znamoičendanke.
Istorii
vajehtaVl 1278 Andorran aluz om pandud.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii[4][5] (kat.: Constitució) om vahvištadud parlamentas vn 1993 2. päiväl uhokud, om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 14. päiväl keväz'kud, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku). Se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused
vajehta
Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².
Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb om Valir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud.
Klimat om al'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.
Londuseližed varad oma raudkivend, hahktin, gidroenergii, mec, mineraližed purtked.
Politine sistem
vajehta
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaliženke tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr (kat.: Cap de Govern) om radonoigendajan tobmuden faktine pä.
Parlament om üks'kodine (Alangištoiden) Pänevondkund (kat.: Consell General d'Andorra vai Consell General de les Valls) 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vides sudijaspäi.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2023 2. päiväl sulakud. Havjer Espot Samora radab päministran vn 2019 semendkun 10. päiväspäi. Edeline päministr om Antoni Marti Petit, radoi kaht strokud (semendku 2011 — semendku 2019).
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Andorran administrativiž-territorialine jagand.
Andorr jagase seičemeks tulendaks (katalanaks äilugu parròquies, üks'lugu parròquia).
Eläjad
vajehtaVl 2009 Andorran eläjiden lugu oli 84,082 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 85,015 eläjad vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe i om nügüd'.
Rahvahad (2017): andorralaižed — 45,5 %, ispanijalaižed — 26,6 %, portugalijalaižed — 12,9 %, francijalaižed — 5,2 %, toižed rahvahad — 9,8 %. Äi personid eläb valdkundas rahvahanikuseta.
Uskondan mödhe valdkundan eläjad oma riman katolikad tobjimalaz.
Toižed znamasižed eländpunktad (enamba 5 tuh. ristituid vl 2014[6], surembaspäi penembha): Eskal'des Engordan', Enkam, Sent Žulia de Lorii, La Masan. Kaik om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu kat.: poble znamoičeb «külä», vila — «lidnut»), sen ližaks toižed pened küläd oma. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz
vajehtaAndorr om šingotadud postindustrialine ma. Vl 2024 valdkundan nominaline KSP oli 3,9 mlrd. US$ ekvivalentas (159. sija mail'mas; US$44,900 ühtele hengele, 24. sija) vai 6,0 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (168. sija; US$69,146 ühtele hengele, 18. sija). Turizm om ekonomikan aluseks, andab kogosüdäiproduktan nell' videndest. Valdkundas om Keskaigan jumalanpertid i toižid muštnikoid, tal'vaigan mägisuksiden kurortad ratas. Kaikuččes vodes üheshasai millionad turistoid tuldas valdkundha, lähižiš maišpäi päpaloin tehta ostmižid madalambiden arvoiden tagut. Toižed znamasižed sarakod oma banking, pumaterialiden i meblin tehmine. Ei ole irdpol'žid velgid (vn 2016 andmused).
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2015 andmused): maižanduz 11,9 %, tegimišt 33,6 %, holitišiden sfer 54,5 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2015: maižanduz 0,5 %, tegimišt 4,4 %, holitišiden sfer 95,1 %.
Vl 2009 valdkundan eksport oli avtod, jüguavtod, mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20 %), konservad (8 %), kala (7 %); toine eksport — toižed söndtavarad (5 %), raud da teraz (4 %), ortopedižed ladlused (3 %), kivivoi (2 %), džem da marmelad (2 %). Nügüd'aigan Andorran ičeze tavaroiden eksport om tabak i mebel'. Valdkund importiruib kulutajiden tavaroid, söndtavaroid, elektrust (ičeze gidroenergii otab kaht videndest, toine tose Ispanijaspäi). Pätorguindpartnörikš oma Ispanii (Andorran eksportan 40 % i importan 71 % vl 2019), Francii (eksportan 19 % i importan 17 %) i AÜV (eksportan 11 %).
Homaičendad
vajehta- ↑ Andorran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Valdkundan konstitucijan mödhe ispanijan, portugalijan i francijan keled kävutasoiš avaros mugažo.
- ↑ Ottud vaiše üks'pol'žikš, Andorr ei mülü evron zonha.
- ↑ Andorran Konstitucii (1993) Vikipurtkiš. (angl.)
- ↑ Andorran Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Andorran ristitišt statistikan ühtnikoiden mödhe (2009−2014, jogavodel). — Andorran Statistikan departament (estadistica.ad). (katalan.)
Irdkosketused
vajehta- Andorran parlamentan oficialine sait (consellgeneral.ad). (katalan.)
- Andorran Ruhtinazkundan ohjastusen oficialine sait (govern.ad). (katalan.)
| Andorr Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |