Gaziantep

Gaziantep (mugažo turkan kelel, virktas [ɡaːˈziantep], eziauguine Antep-nimi [anˈtep] om oficialitoi vspäi 1928) om lidn da agj Turkanman suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, suvipäivnouzmaižen Turkanman ekonomine keskuz.

Gaziantep

Valdkund	Turkanma
Eläjiden lugu (2019)	2,069,364 ristitud
Pind	6,803 km²
Pämez'	Fatma Šahin (keväz'ku 2014—. Fatma Şahin)
Telefonkod	+90−342, −343
Aigvö	UTC+3

Istorii

Severz'-se amuižid eländpunktoid om lidnan ümbrištos. Lidnuz Gaziantepan keskuses om udessaudud Vizantijan imperijan aigan 6. voz'sadas. Antep-nimituz sündui Keskaigan. Ližatihe Gazi-prefiksad («vägestai») lidnan nimitushe vl 1921 satusekahan borcuindan tagut francižid okkupantoid vaste. Sen aigtegon jäl'ghe armenijalaižed kändihe pagenikoikš, ende hö otiba znamasišt palad lidnan ristitištos. Vll 2012 i 2016 lidn oli alištunu bombatakale koume kerdad.

Gaziantep šingotase surel tegimištzonal znamasiženke irdpol'ženke torguindanke, muilan pästandal i mašinal tehtud kouroiden tehmižel, turizmal, penil torguindedheotandoil. Maižanduzrajonan keskuz (olivanpud, vinmarj, fistaškad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tavr-mägisel'gan suvižil pautkil, 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sirijan röunhasai om 50 km suvhe, Keskmeren randhasai om 120 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal.

Rengazavtote om saudud lidnas ümbri.

Eläjad

Vl 2010 agjan eläjiden lugu oli 1 700 763 ristitud. Vspäi 2013 lidnan i agjan ristitišt oma tazostadud, vl 2012 küläristitišt oti ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Gaziantepan universitet radab vspäi 1987.

Edeline lidnan pämez' om Asim Güzelbei (turk.: Asım Güzelbey), hän radoi vll 2004−2014.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (gaziantep.bel.tr). (turk.)